A-vitamiin

Teemad: a-vitamiin · nägemine · nahk ja juuksed · immuunsus · antioksüdandid · rasedus · annustamine · puudus · kõrvaltoimed · koostoimed

A-vitamiin ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin, mida keha vajab nägemiseks, naha ja limaskestade hoidmiseks ning immuunsüsteemi toetamiseks. Erinevalt enamikust vitamiinidest ei pärine see ainult ühest allikast – loomsetest toiduainetest saab keha valmis retinooli, taimsetest aga beetakaroteeni, millest organism toodab vajaduse järgi retinooli. See erinevus ei ole ainult tehniline: need kaks vormi käituvad organismis erinevalt, imenduvad erineval määral ja erinevad märkimisväärselt ka ohutuse poolest.

Mis on A-vitamiin ja milleks keha seda vajab

A-vitamiin ehk retinool on üks neljast rasvlahustuvast vitamiinist koos D-, E- ja K-vitamiiniga. Rasvlahustuvus tähendab kahte asja: vitamiin imendub ainult koos toidurasvaga ning organism suudab seda maksas varuna ladustada. See on ühtaegu kasulik ja probleemne omadus. Keha saab varudest nädalaid toime tulla isegi siis, kui toidus on A-vitamiini vähe. Samal ajal muudab see võimalikuks ka üledoseerimise, mida vesilahustuvate vitamiinide puhul praktiliselt ei esine.

Kehas esineb A-vitamiin kolmes põhivormis. Retinool on aktiivne vorm, mida keha kasutab otse. Retinaldehüüd on vaheühend, millest silmad toodavad nägemispigmenti. Retiinhape reguleerib geeniekspressiooni ja rakkude diferentseerumist – just selle mehhanismi kaudu mõjutab A-vitamiin nahka, limaskesti ja immuunsüsteemi.¹

Taimsetes toiduainetes A-vitamiini otseselt ei leidu. Need sisaldavad beetakaroteeni ja teisi karotenoide – provitamiine, millest organism toodab retinooli vastavalt vajadusele. See on oluline erinevus: taimne A-vitamiin ei ole tegelikult A-vitamiin ise, vaid selle eelühend.

Lubatud tervisealaste väidete kohaselt aitab A-vitamiin hoida normaalset nägemist, toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust, aitab hoida nahka ja limaskesti normaalsena, osaleb rakkude spetsialiseerumise protsessis ning aitab kaasa normaalsele rauaainevahetusele.²

A-vitamiini allikad toidus

Kõige rohkem retinooli sisaldab veisemaks – 100 grammi kohta ligikaudu 9700 µg RE, mis on üle kümne korra rohkem kui täiskasvanu päevane vajadus. See on ka põhjus, miks maksa ei soovitata raseduse ajal sageli süüa.

Loomsed allikad: valmis retinool

Loomsed toiduained sisaldavad retinooli, mis imendub otse – organism ei pea seda esmalt teisendama. Biosaadavus on kõrge: uuringute järgi imendub loomsetest allikatest keskmiselt 74% retinoolist.³

Taimsed allikad: beetakaroteen

Taimsed allikad sisaldavad beetakaroteeni, millest organism toodab retinooli – kuid märksa vähem efektiivselt. Beetakaroteeni biosaadavus toidust on ainult 15,6% ning 6 µg beetakaroteeni annab kehale 1 µg RE.³ See tähendab, et porgandist saadav A-vitamiini ekvivalent on tunduvalt väiksem, kui pakendil olev number esmapilgul vihjab.

Beetakaroteeni imendumine paraneb märgatavalt, kui taimseid allikaid süüa koos rasvaga – näiteks porgandisalat oliiviõliga annab organismile tunduvalt rohkem retinooli kui porgand ilma rasvata. Samuti imendub beetakaroteen kuumtöödeldud toidust paremini kui toorelt: keedetud porgandist saab organism kuni kaks korda rohkem beetakaroteeni kui toorest porgandist.

Kuidas A-vitamiin imendub

Kuna A-vitamiin on rasvlahustuv, vajab selle imendumine soolestikus rasva. Ilma rasvata – näiteks tühja kõhuga koos veega võetud kapsli puhul – väheneb imendumine märgatavalt. Praktiline reegel on lihtne: A-vitamiini sisaldavat toidulisandit tuleks võtta koos toidu või rasvaga, mitte eraldi.

Beetakaroteeni puhul lisandub veel üks oluline tegur: ensüüm BCO1, mis teisendab beetakaroteeni retinooliks. Selle ensüümi aktiivsus võib inimestel genotüübist sõltuvalt erineda kuni neli korda – mõnel toimub konversioon tõhusalt, mõnel märgatavalt halvemini. See tähendab, et vegaan, kes sõltub täielikult taimsetest A-vitamiini allikatest, ei pruugi saada piisavalt retinooli isegi väga köögiviljarikka toitumise korral, kui tema BCO1 aktiivsus on madal.³

Imendumist mõjutavad ka muud tegurid. Tsink on vajalik retinooli transportvalgu (RBP) tootmiseks maksas – tsingipuuduse korral ei suuda organism A-vitamiini varudest hoolimata seda kudedesse transportida. E-vitamiin kaitseb retinooli oksüdatiivse lagunemise eest. Seedetrakti haigused, mis häirivad rasvade imendumist – näiteks Crohni tõbi, tsöliaakia ja pankreatiit –, vähendavad samuti A-vitamiini imendumist.¹

A-vitamiin nägemisele: miks ööpimedus on esimene hoiatusmärk

Nägemine on üks valdkondadest, kus A-vitamiini roll on kõige paremini uuritud ja kõige otsesem. Silma võrkkesta valgustundlikud rakud ehk kepikesed kasutavad nägemispigmendi rodopsiini tootmiseks retinaldehüüdi. Rodopsiin vastutab hämaras ja öösel nägemise eest.

Kui A-vitamiini napib, väheneb rodopsiini tootmine. Esimene märk on ööpimedus – silmad kohanevad hämarusega aeglasemalt ja nägemislävi tõuseb. See ei ole abstraktne sümptom: inimene, kellel tekivad raskused pimedas autoroolis või kes vajab rohkem aega silmade kohanemiseks heledast ruumist hämarasse liikudes, peaks mõtlema A-vitamiini tasemele. Ööpimedus on klassikaline puuduse varajane sümptom, mis tekib enne muid nähtavaid tunnuseid.¹

Silmadele mõeldud vitamiinide hulgas on A-vitamiin ainus, milleta rodopsiini süntees ei toimu. Luteiin ja zeaksantiin küll kaitsevad võrkkesta, kuid toimivad teise mehhanismi kaudu. Pikaajaline raske puudus võib viia xerophthalmia ehk sarvkesta kuivuseni, mis ravimata võib lõppeda pimedusega. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on A-vitamiini puudus maailmas endiselt üks peamisi ennetatava pimeduse põhjuseid arengumaades.

A-vitamiin nahale ja limaskestadele

Nahk on üks kudedest, kus A-vitamiini toime on kõige nähtavam ja kõige rohkem uuritud. Retinool stimuleerib kollageeni tootmist, pidurdab kollageeni lagundavate ensüümide ehk metalloproteinaaside aktiivsust ning kiirendab keratinotsüütide jagunemist. Kliinilised uuringud on näidanud, et paiksed retinoidid parandavad naha tekstuuri, vähendavad peeneid kortse ning suurendavad nii epidermise kui ka dermise paksust.⁴

Toidulisandina võetud A-vitamiin toetab naha tervist seestpoolt – eriti kuiva naha, aeglase haavade paranemise ja folliikulite keratiniseerumise korral (nn kanapunn ehk keratosis pilaris). Selle toime ei ole võrreldav paikse retinooliga, kuid puuduse korrigeerimine võib naha seisundit märgatavalt parandada.

Limaskestade kaitse põhineb samal mehhanismil, kuid erinevates kudedes. A-vitamiin aitab hoida normaalsena hingamisteede, seedetrakti ja kuseteede limaskesti – need moodustavad keha esimese kaitseliini patogeenide vastu. Kuiv siseõhk talvel ja kliimaseadmed suvel kuivatavad limaskesti ning madala A-vitamiini taseme korral võib limaskestade kaitsevõime väheneda. Seetõttu on A-vitamiin üks vitamiinidest, millele tasub talvel eriti tähelepanu pöörata.

Nahale ja juustele mõeldes tasub meeles pidada, et A-vitamiin toimib koos teiste toitainetega – näiteks tsink mõjutab naha ja juuste tervist sarnase mehhanismi kaudu, toetades kiiresti jagunevaid kudesid.

A-vitamiin immuunsusele

A-vitamiin osaleb immuunsüsteemi töös mitmel tasandil korraga. Esiteks aitab see hoida limaskestade barjääri hingamisteedes, seedetraktis ja kuseteedes – see on keha esimene kaitseliin enne, kui immuunrakud üldse tegutsema peavad. Teiseks mõjutab retiinhape otseselt T- ja B-lümfotsüütide diferentseerumist ning regulatoorsete T-rakkude teket. Lihtsustatult öeldes aitab A-vitamiin immuunsüsteemil eristada organismile omast võõrastest teguritest.¹

Praktiline tähendus on selge. Lapsed, kellel esineb sagedasi hingamisteede või seedetrakti infektsioone, võivad kuuluda A-vitamiini puuduse riskirühma – eriti juhul, kui toitumine on ühekülgne. Täiskasvanutel väljendub puudus immuunsüsteemi kaudu harvemini, kuid kroonilise stressi perioodidel, mil organism kulutab toitaineid kiiremini, tasub A-vitamiini tasemele tähelepanu pöörata.

A-vitamiin raseduse ajal: retinool on rasvlahustuvate vitamiinide seas erand

Raseduse ajal on A-vitamiin kahetise tähendusega. Ühelt poolt on see loote normaalseks arenguks hädavajalik – silmade, südame, kopsude ja immuunsüsteemi kujunemisel. Teiselt poolt on retinool üks väheseid laialt kasutatavaid toidulisandeid, mille üledoos on raseduse ajal tõestatult teratogeenne ehk võib põhjustada loote väärarenguid.

Riskipiir algab ligikaudu 3000 µg RE päevas, mis on ka ametlik ülempiir rasedatele. Sellest väiksemaid koguseid – nagu enamikus rasedatele mõeldud multivitamiinides – peetakse üldiselt ohutuks. Uuringud, milles hinnati annuseid kuni 10 000 IU päevas, ei leidnud seost väärarengutega, kuid ettevaatusprintsiip jääb kehtima: retinooli annuseid üle 3000 µg RE ei soovitata raseduse ajal kasutada.⁵

Beetakaroteen on raseduse ajal ohutu, sest organism teisendab seda retinooliks ainult vajaliku koguse ulatuses. Seetõttu sisaldavad rasedatele mõeldud vitamiinid A-vitamiini enamasti beetakaroteeni, mitte retinooli kujul. Pakendilt tasub alati kontrollida, millise vormiga on tegemist.

Hoiatus: Kalamaksaõli sisaldab suures koguses retinooli – üks teelusikatäis võib anda üle 1300 µg RE. Raseduse ajal ei soovitata kalamaksaõli regulaarselt kasutada.

Imetamise ajal suureneb A-vitamiini vajadus märgatavalt – kuni 1300 µg RE päevas, sest rinnapiim kannab A-vitamiini edasi imikule. Sel perioodil võib lisatarbimine olla põhjendatud, eriti juhul, kui toitumine on piiratud.

A-vitamiini puudus: kes on ohus?

Euroopas on raske A-vitamiini puudus haruldane, kuid kerget puudust ja piiripealseid tasemeid esineb teatud riskirühmades märkimisväärselt sagedamini. Klassikalised sümptomid kujunevad välja järk-järgult: esimene märk on tavaliselt ööpimedus, millele järgnevad naha kuivus ja keratiniseerumine, sagedasemad infektsioonid ning pikaajalise raske puuduse korral sarvkesta kahjustused.

A-vitamiini puudus avaldub enamasti aeglaselt kujunevate sümptomitena, mitte äkiliselt. See tähendab, et inimene kohaneb halveneva öönägemisega ega pruugi pikka aega märgata, et midagi on valesti. Taseme hindamiseks saab teha vereanalüüsi – seerumi retinooli normaalne tase täiskasvanutel on 1,05–3,5 µmol/l.¹

A-vitamiin suvel ja talvel: kas hooaeg muudab vajadust?

Erinevalt D-vitamiinist ei sünteesi organism A-vitamiini päikesevalguse toimel. Suvi ei täienda A-vitamiini varusid iseenesest. Hooajal on siiski mõju – lihtsalt teisel viisil.

Suvel sisaldab toit rohkem beetakaroteeni: värsked köögiviljad, marjad ja puuviljad on paremini kättesaadavad ning menüü on mitmekesisem. Porgand, spinat, lehtkapsas ja aprikoosid on tüüpilised suvised ja sügisesed toiduained, mille kaudu saab beetakaroteeni loomulikult ja piisavas koguses. Mitmekülgse toitumise korral ei pea enamik inimesi suvel A-vitamiinile eraldi tähelepanu pöörama.

Talvel muutub olukord teistsuguseks. Värskete roheliste köögiviljade osakaal menüüs väheneb, toitumine muutub sageli ühekülgsemaks ning beetakaroteeni saadavus langeb. Lisaks on talvine siseõhk kuiv – kütteperiood ja kliimaseadmed kuivatavad limaskesti ning vajadus limaskestade kaitsmise järele suureneb just siis, kui toidust saadav A-vitamiini kogus võib olla väiksem. See on kombinatsioon, millele tasub tähelepanu pöörata.

Eraldi teema on päikesepõletus ja naha taastumine suvel. A-vitamiin ise ei kaitse UV-kiirguse eest – see ei asenda päikesekaitset. Küll aga toetab piisav retinooli tase naha taastumist pärast päikesepõletust ning aitab hoida naharakkude normaalset uuenemist. Retinoolikreemid ja -seerumid suurendavad naha UV-tundlikkust, mistõttu soovitavad dermatoloogid paikseid retinoide kasutada pigem õhtuti ja vältida nende kasutamist intensiivse päikesekiirguse ajal.

Beetakaroteen – A-vitamiini ohutum eelkäija?

Beetakaroteeni peetakse sageli A-vitamiini ohutumaks alternatiiviks ning enamasti on see põhjendatud. Organism reguleerib beetakaroteeni muundamist retinooliks vastavalt vajadusele – kui A-vitamiini varud on piisavad, aeglustub konversioon automaatselt. Seetõttu ei põhjusta beetakaroteen toidulisandina tavaliselt retinooli üledoseerimist.

Üks kõrvaltoime võib siiski suurte beetakaroteeni annuste korral tekkida: karotenodermia ehk naha kollakasoranž värvumine, eriti peopesadel ja jalataldadel. Tegemist on kahjutu ja pöörduva nähtusega, mis tekib siis, kui beetakaroteen koguneb nahaalusesse rasvkoesse. Tavapärase toiduga saadud beetakaroteeni puhul seda enamasti ei esine, kuid suurte toidulisandiannuste korral võib see tekkida.

Beetakaroteen ja vähirisk suitsetajatel: mida uuringud näitasid

See on üks olulisemaid hoiatusi kogu A-vitamiini teema juures – ja üks neist, millest paljud inimesed ei ole teadlikud.

1990. aastatel viidi läbi kaks suurt kliinilist uuringut: ATBC-uuring (Alpha-Tocopherol, Beta-Carotene Cancer Prevention Study, Soome, üle 29 000 suitsetaja) ja CARET-uuring (Beta-Carotene and Retinol Efficacy Trial, USA). Mõlema uuringu eesmärk oli näidata, et beetakaroteen kaitseb suitsetajaid kopsuvähi eest. Tulemus osutus vastupidiseks.

Suitsetajatel, kes võtsid suure annusega beetakaroteeni sisaldavaid toidulisandeid (20–30 mg päevas), suurenes kopsuvähi risk 18–28% võrreldes platseebogrupiga. Mõlemad uuringud lõpetati ennetähtaegselt pärast seda, kui vahetulemused muutusid piisavalt selgeks.⁶

Täpset mehhanismi ei ole siiani täielikult selgitatud, kuid arvatakse, et suitsetamise käigus tekkivad reaktiivsed ühendid muudavad beetakaroteeni oksüdatiivseteks metaboliitideks, mis võivad kopsukoes käivitada kahjulikke protsesse.

Hoiatus: Suitsetajatel ja asbestiga kokku puutunud inimestel ei soovitata kasutada suure annusega beetakaroteeni toidulisandeid. Toidust saadud beetakaroteen on ohutu – piirang puudutab ainult suuri toidulisandiannuseid (üle 15–20 mg päevas).

Väikestes annustes beetakaroteeni – nagu multivitamiinides tavaliselt leidub (1–3 mg) – ei ole suitsetajatel probleemset mõju täheldatud. Risk on seotud eelkõige suure kontsentratsiooniga monokomponentsete beetakaroteenipreparaatidega.

Teine küsimus puudutab A-vitamiini ja vähi seost laiemalt. Retiinhape reguleerib rakkude diferentseerumist ja apoptoosi – protsesse, mis on seotud kasvaja tekke mehhanismidega. Laboriuuringud viitavad võimalikule toimele, kuid kliinilised tõendid inimestel ei ole praegu piisavad, et soovitada A-vitamiini lisandeid vähi ennetamiseks. Vastupidi – retinooli üledoseerimine võib mõnede uuringute järgi suurendada maksavähi riski.¹

A-vitamiini üledoos ja kõrvaltoimed

A-vitamiin on üks väheseid vitamiine, mille puhul on üledoseerimine tõepoolest võimalik ja kliiniliselt oluline. Põhjus peitub rasvlahustuvuses: üleliigne retinool ei eritu uriiniga nagu C-vitamiin, vaid koguneb maksa ja rasvkoesse. Maks talub teatud varusid hästi, kuid pikaajalise üledoseerimise korral hakkab retinool kudedes toksiliselt toimima.

Eristatakse kahte toksilisuse vormi.

Äge toksilisus tekib pärast ühe väga suure annuse tarbimist – tavaliselt üle 150 000 µg RE täiskasvanul. Praktikas juhtub seda harva, peamiselt kalamaksaõli väga suurte koguste tarbimisel või vanemate kontsentreeritud preparaatide väärkasutamisel. Sümptomid on tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, pearinglus, nägemise hägustumine ja naha ketendus.

Krooniline toksilisus on märksa tavalisem ja salakavalam. See areneb kuude või aastate jooksul, kui päevane annus ületab pidevalt 3000 µg RE. Sümptomid on sageli hajusad ja neid on lihtne seostada muude põhjustega:

Eriti oluline on luude hõrenemise risk. Mitmed prospektiivsed uuringud on leidnud, et krooniline suur retinooli tarbimine – isegi annustes, mis jäävad alla ametliku ülempiiri – on seotud luutiheduse vähenemise ja puusaluumurru suurenenud riskiga eakatel. See on põhjus, miks eakatele ei soovitata suure retinoolisisaldusega toidulisandeid ilma selge näidustuseta.¹

Oluline: Üledoseerimise risk puudutab ainult retinooli ehk loomset A-vitamiini vormi. Beetakaroteeniga üledoseerimist praktiliselt ei teki, välja arvatud suitsetajatega seotud beetakaroteenirisk, mida käsitleti eelmises sektsioonis.

Koostoimed ravimitega

A-vitamiin ei ole passiivne aine – see mõjutab mitmete ravimite ja toitainete toimet viisil, mis võib muuta nii ravi tõhusust kui ka ohutust.

Kõige olulisem koostoime on isotretinoiini ja A-vitamiini kombinatsioon. Isotretinoiin on akne raviks kasutatav retseptiravim, mis on ise sünteetiline retinoidderivaat. A-vitamiini toidulisandi samaaegne kasutamine isotretinoiinravi ajal on rangelt vastunäidustatud – toksilisuse risk on reaalne. Apteegis küsitakse selle kombinatsiooni kohta üllatavalt sageli: noor inimene kasutab isotretinoiini ja soovib lisaks võtta A-vitamiini „naha toetamiseks“. See ei ole ohutu valik.⁴

Orlistaadi kasutajatel tasub meeles pidada, et kõik rasvlahustuvad vitamiinid – A-, D-, E- ja K-vitamiin – imenduvad halvemini. Toidulisandeid tuleks sellisel juhul võtta vähemalt kaks tundi enne orlistaadi annust või kaks tundi pärast seda, mitte samaaegselt.

Tetratsükliinide ja A-vitamiini kombinatsioon on vähem tuntud, kuid oluline. Mõlemad võivad eraldi suurendada koljusisest rõhku – koos kasutamisel suureneb risk märgatavalt. Sümptomid võivad olla tugev peavalu, nägemishäired ja iiveldus. Selliste sümptomite tekkimisel tuleb pöörduda arsti poole.

A-vitamiini annustamine

A-vitamiini annused märgitakse pakenditel kahes ühikus, mis tekitavad sageli segadust: µg RE (mikrogramm retinooli ekvivalente) ja IU (rahvusvaheline ühik). Need ei ole samaväärsed – 1 µg RE retinoolist vastab 3,33 IU-le, beetakaroteeni puhul aga 10 IU-le. Kui pakendil on kirjas „5000 IU“, tasub kontrollida, kas tegemist on retinooliga (sel juhul vastab see 1500 µg RE-le) või beetakaroteeniga (siis 500 µg RE-le) – vahe on kolmekordne.

Eesti ja Põhjamaade toitumissoovitustes kasutatakse µg RE ühikut. NRV ehk pakenditel kasutatav võrdlusväärtus on 800 µg RE päevas.

[annus]

Toidulisandi kasutamisel tasub järgida mõnda praktilist põhimõtet. A-vitamiin imendub koos rasvaga – seetõttu tuleks seda võtta koos söögi või rasvasisaldusega toiduga, mitte tühja kõhuga. Pillar-annuseid ehk suuri ühekordseid annuseid kasutatakse A-vitamiini puuduse korrigeerimiseks ainult arsti juhendamisel. Igapäevase lisandina piisab tavaliselt kogustest, mis ei ületa 750–800 µg RE päevas – see katab vajaduse ilma märkimisväärse üledoseerimisriskita.

Oluline: Kui kasutad samaaegselt isotretinoiini, ära võta A-vitamiini toidulisandeid. Kui kasutad orlistaati, võta rasvlahustuvad vitamiinid vähemalt kaks tundi enne või pärast ravimi võtmist.

Proviisori kommentaar

Apteegis küsitakse A-vitamiini kohta väga erinevatel põhjustel. Ühed otsivad lahendust naha jaoks – kas kortsudevastane retinoolikreem või toidulisand oleks parem valik. Teised küsivad raseduse ajal, kas A-vitamiini tohib üldse võtta. Kolmandad soovivad „immuunsust tugevdada“ ja valivad A-vitamiini, sest pakendil on porgandi pilt.

Üks oluline asjaolu, mida pakendil tavaliselt ei selgitata: beetakaroteeni muundamine retinooliks sõltub genotüübist ning võib inimestel erineda kuni neli korda. See tähendab, et kaks inimest võivad süüa täpselt sama koguse porgandit, kuid üks saab sellest märgatavalt rohkem retinooli kui teine. Kui keegi ütleb, et „söön palju köögivilju, kuid nahk on ikka kuiv ja infektsioonid sagedased“, võib see olla üks võimalik põhjus.

Kolm praktilist soovitust, mida apteegis alati ei mainita:

• Võta A-vitamiini toidulisandit alati koos rasvasisaldusega toiduga – ilma rasvata on imendumine minimaalne ja suur osa kapslist läbib seedetrakti praktiliselt kasutamata kujul.
• Ära kombineeri retinooli isotretinoiini ega tetratsükliinidega – tegemist on tõsise vastunäidustusega, mitte lihtsalt ettevaatusabinõuga.
• Beetakaroteeni sisaldavad multivitamiinid on rasedatele ohutumad kui retinooli sisaldavad preparaadid – kontrolli pakendilt, millist vormi toode sisaldab.

Suure retinoolisisaldusega toidulisandid (üle 1500 µg RE) on põhjendatud peamiselt diagnoositud puuduse korrigeerimisel arsti juhendamisel, mitte igapäevase rutiinse lisandina. Enamiku täiskasvanute vajaduse katab mitmekülgne toitumine täielikult.

KKK

Mis vahe on retinoolil ja beetakaroteenil?

Retinool on A-vitamiini aktiivne loomne vorm, mida organism saab kasutada otse. Beetakaroteen on taimne eelühend, millest keha toodab retinooli vastavalt vajadusele. Retinooliga on võimalik üle doseerida, beetakaroteeniga praktiliselt mitte – kuid suitsetajatel võivad suured beetakaroteeni annused suurendada kopsuvähiriski.

Kas A-vitamiin on raseduse ajal ohtlik?

Retinoolina võetuna võib A-vitamiin suurtes annustes olla raseduse ajal ohtlik. Üle 3000 µg RE päevas peetakse rasedatele vastunäidustatuks, kuna see võib põhjustada loote väärarenguid. Beetakaroteenina saadud A-vitamiin on ohutu. Enamik rasedatele mõeldud vitamiine sisaldab A-vitamiini beetakaroteeni kujul – kontrolli seda pakendilt.

Kas toiduga on võimalik A-vitamiini üle doseerida?

Tavapärase toitumise korral üldiselt mitte. Erandiks on väga suurtes kogustes loomamaks – näiteks veisemaks sisaldab 100 grammi kohta üle 9000 µg RE. Maksa sage ja suurtes kogustes söömine võib teoreetiliselt põhjustada probleeme, kuid üksik maksatoidukord tavaliselt mitte. Risk võib suureneda ka kalamaksaõli suurte annuste korral.

Miks suitsetajad ei tohiks beetakaroteeni toidulisandeid võtta?

ATBC- ja CARET-uuringud näitasid, et suur beetakaroteeni annus (20–30 mg päevas) suurendas suitsetajatel kopsuvähi riski 18–28%. Arvatakse, et suitsetamise käigus tekkivad ühendid võivad muuta beetakaroteeni kahjulikeks metaboliitideks. Väikestes annustes – näiteks multivitamiinides – ei ole probleemset mõju täheldatud.

Millised on A-vitamiini üledoseerimise sümptomid?

Kroonilise üledoseerimise sümptomid võivad olla krooniline peavalu, kuiv ja ketendav nahk, juuste väljalangemine, luuvalu, väsimus ning maksa suurenemine. Need kujunevad tavaliselt välja alles pärast kuude pikkust liigset tarbimist. Äge mürgistus – näiteks iiveldus, tugev peavalu ja pearinglus – tekib enamasti väga suurte ühekordsete annuste järel.

Kas A-vitamiin sobib koos isotretinoiini ja tetratsükliinidega?

Ei sobi. Isotretinoiin on ise retinoidderivaat ning koos A-vitamiiniga suureneb toksilisuse risk. Tetratsükliinid koos A-vitamiiniga võivad ohtlikult tõsta koljusisest rõhku. Mõlemat kombinatsiooni peetakse vastunäidustatuks.

Kas A-vitamiini tuleb suvel vähem võtta?

Vajadus ei muutu otseselt hooaja järgi. Mitmekülgse suvise toitumisega – näiteks porgandi, spinati, aprikooside ja lehtkapsa kaudu – saadakse beetakaroteeni sageli piisavalt, mistõttu eraldi lisand ei pruugi olla vajalik. Talvel, kui köögiviljarikas toitumine väheneb, tasub vajadus uuesti üle hinnata.

Allikad

1. Patil S, Zamwar UM, Mudey A. Etiology, Epidemiology, Pathophysiology, Signs and Symptoms, Evaluation, and Treatment of Vitamin A (Retinol) Deficiency. Cureus. 2023;15(11):e49011.

2. Euroopa Komisjon. Määrus (EL) nr 432/2012 – lubatud terviseväited toiduainete kohta. EUR-Lex. 2012.

3. Chungchunlam SMS, Moughan PJ. Comparative bioavailability of vitamins in human foods sourced from animals and plants. Crit Rev Food Sci Nutr. 2023;64(31):11590–11625.

4. Zasada M, Budzisz E. Retinoids: active molecules influencing skin structure formation in cosmetic and dermatological treatments. Postepy Dermatol Alergol. 2019;36(4):392–397.

5. Abadie RB, Staples AA, Lauck LV et al. Vitamin A-Mediated Birth Defects: A Narrative Review. Cureus. 2023;15(12):e50513.

6. Omenn GS, Goodman GE, Thornquist MD et al. Effects of a combination of beta carotene and vitamin A on lung cancer and cardiovascular disease. N Engl J Med. 1996;334(18):1150–1155.

Teemad: a-vitamiin · nägemine · nahk ja juuksed · immuunsus · antioksüdandid · rasedus · annustamine · puudus · kõrvaltoimed · koostoimed