Miks jään raseduse ajal sagedamini haigeks?

Teemad: rasedus · tsink · D-vitamiin · C-vitamiin

Raseduse ajal märkavad paljud naised, et külmetushaigused tulevad sagedamini ja taastumine võtab kauem aega. See pole juhus ega nõrkuse märk — raseduse ajal muutub immuunsüsteemi talitlus loomulikult, et kaitsta loote arengut. Organism talub geneetiliselt osaliselt erinevat loodet, mis tähendab, et immuunsüsteemi normaalset reaktsiooni tuleb osaliselt pidurdada. See loomulik mehhanism muudab raseda naise samas vastuvõtlikumaks igapäevastele infektsioonidele.

Miks immuunsüsteem raseduse ajal nõrgeneb

Raseduse alguses hakkab organism tootma rohkem progesterooni, mis vähendab rakuvahendatud immuunvastuse aktiivsust.¹ See tähendab, et T-rakud, mis tavaliselt tunnevad ära ja hävitavad võõrkehi, muutuvad vähem agressiivseks. Loode on geneetiliselt pool ema ja pool isa — seega tajub immuunsüsteem teda osaliselt võõrana. Ilma selle loomuliku pidurduseta algaks tagasilükkamisprotsess, mis võiks lõppeda raseduse katkemisega.

Hormonaalsed muutused ei piirdu ainult progesterooniga. Kogu esimesel ja teisel trimestril toimuvad põhjalikud ümberkorraldused nii humoraalses (antikehadel põhinevas) kui ka rakuvahendatud immuunsuses. Selle tulemusena väheneb organismi võime kiiresti vastata uutele nakkustele — tavaliselt tähendab see pikemat haigusperioodi või kergete sümptomite süvenemist.²

Kolmandal trimestril lisandub energiavajaduse kasv. Organism suunab ressursse loote arengusse ja platsenta toimimisse, mis tähendab, et immuunsüsteemi jaoks jääb vähem „vaba energiat“ intensiivseks võitluseks patogeenide vastu. Samuti suureneb valkude ja rasvhapete vajadus, mis mõjutab kaudselt ka immuunrakkude moodustumist ja talitlust.³

Kuidas toetada immuunsüsteemi raseduse ajal

Immuunsüsteemi ei saa raseduse ajal „täistugevusele tagasi lülitada“ — ega peagi. Eesmärk on toetada neid funktsioone, mis jäävad alles, ja vähendada kõrvalmõjusid, mida loomulik allasurumismehhanism kaasa toob. Siin tulevad mängu mikrotoitained, mis osalevad immuunrakkude moodustumises, antikehade tootmises ja epiteelibarjääride toimimises.

Tsink osaleb antikehade tootmises ja T-rakkude proliferatsioonis — kui seda on vähe, kannatavad mõlemad mehhanismid.⁴ Raseduse ajal suureneb tsingi vajadus, kuid paljud naised ei saavutagi soovitatud taset. Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt on rasedatele soovitatav tsingi kogus 11,6 mg päevas (võrreldes tavalise täiskasvanud naise 9,3 mg-ga). Tsink ei asenda immuunsüsteemi loomulikku talitlust, kuid selle puudumisel halveneb märgatavalt ka see kaitse, mis jääb alles.

D-vitamiin toetab nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsüsteemi rakufunktsioone ning tugevdab epiteelibarjääri, mis on esimene kaitse patogeenide sisenemise vastu.⁵ Eestis on talveperioodil D-vitamiini puudus levinud ka mitterasedatel naistel, raseduse ajal aga suureneb selle tähtsus veelgi. Soovitatud kogus on 15 μg päevas kogu raseduse vältel. Kui vereanalüüs näitab puudust (alla 50 nmol/l), võib arst soovitada suuremaid annuseid.

C-vitamiin toimib antioksüdandina ja toetab immuunrakkude migreerumist infektsioonikoldesse.⁶ Raseduse ajal on soovitatud kogus 105 mg päevas, võrreldes tavapärase 95 mg-ga. Tavaline toit katab selle tavaliselt hästi, kui menüüs on värskeid köögivilju ja puuvilju — kuid kui isu on halb või toitumine ühekülgne, võib C-vitamiini tase langeda märkimisväärselt.

Millal on tegemist rohkem kui loomulike muutustega

Kui külmetushaigused tulevad iga 2–3 nädala tagant või taastumine kestab üle kahe nädala, tasub arvestada ka teiste teguritega. Unepuudus, krooniline stress ja füüsiline ülekoormus võivad veelgi süvendada loomulikku immuunsupressiooni. Samuti on võimalik, et tegemist ei ole ainult rasedusega seotud muutustega, vaid ka mikrotoitainete puudusega, mida tavaline vereanalüüs ei näita.

Tsingi puuduse korral väheneb antikehade tootmine ja T-rakkude võime prolifereeruda — see tähendab, et organism ei suuda nakkusele piisavalt kiiresti reageerida.⁷ D-vitamiini madal tase halvendab epiteelibarjääri talitlust, mis hõlbustab patogeenide sisenemist hingamisteedesse. C-vitamiini puudus vähendab immuunrakkude võimet liikuda infektsioonikoldesse ja toetada paranemisprotsessi.

Kui haigeks jäämine häirib igapäevaelu — unega on probleeme, söögiisu kaob, väsimus ei leevendu puhkusega — on mõistlik vestelda arsti või ämmaemandaga. Mõnikord piisab toitumise ülevaatamisest ja konkreetsetest soovitustest, mõnikord on vaja vereanalüüse või täiendavat uurimist. Raseduse ajal pole eesmärk mitte kunagi haigeks jääda — eesmärk on tagada, et organism saaks piisavalt tuge ja immuunsüsteemi allasurumise kõrvalefektid ei muutuks tõsiseks probleemiks.

Praktiline tegevuskava

Immuunsüsteemi toetamiseks raseduse ajal ei ole vaja keerulisi skeeme — pigem mõned lihtsad sammud, mida järjepidevalt järgida. Toit peaks sisaldama piisavalt tsinki (täisteratooted, sealiha, pähklid), D-vitamiini (rasvane kala, rikastatud piim) ja C-vitamiini (paprika, sidrunid, brokkoli). Kui toit ei kata vajadust, on mõistlik kaaluda toidulisandeid — kuid alati eelnevalt arsti või ämmaemandaga konsulteerides.

Uneaeg ei peaks jääma alla seitsme tunni ööpäevas. Kui une kvaliteet on halb, tasub proovida voodisse mineku rutiini muuta — ekraanid kinni tund enne magamaminekut, tuba jahedam kui päeval, aken pimedaks. Krooniline unepuudus vähendab immuunsüsteemi võimet reageerida infektsioonidele isegi siis, kui kõik mikrotoitained on piisavad.

Stress on teine tegur, mida sageli alahinnatakse. Kui päevad on täis muret, pinget ja kiirustamist, toodab organism rohkem kortisooli, mis omakorda süvendab immuunsüsteemi allasurumist. Lihtne jalutuskäik, hingamisharjutused või lühike paus päeva keskel võivad palju muuta — mitte seetõttu, et need „tugevdavad immuunsüsteemi“, vaid seetõttu, et vähendavad täiendavat koormust.

Proviisori kommentaar

Apteeki tullakse raseduse ajal sageli küsimusega, kas on midagi, mida võtta, et mitte haigestuda — ja vastus pole kunagi lihtne. Raseduse ajal ei saa kasutada kõiki tavalisi ravimeid ega toidulisandeid, mida mitterasedad naised kasutavad. See tähendab, et enne iga ostu tuleb küsida, kas toode sobib raseduse ajal, ja kõige turvalisem on alustada toitumisest ja põhivajaduste täitmisest.

Tsink, D- ja C-vitamiin on kolm mikrotoitainet, mille kohta on raseduse ajal kasutamisega seoses kõige rohkem uuringuid — ja mille puhul teame, et need on olulised ka immuunsüsteemi toetamiseks. Kuid annus peab olema õige. Tsingi puhul on ülempiir 25 mg päevas, D-vitamiinil 100 μg päevas — suuremaid koguseid ei tohiks ilma arsti soovituseta kasutada. Kui keegi ostab „immuunsuse tugevdamiseks“ kompleksi, kus on väga suured annused või ebamääraselt märgitud koostis, võib risk olla suurem kui kasu.

Praktikas soovitan alati esmalt kontrollida, kas toidust saadakse piisavalt mikrotoitaineid, ja alles siis kaaluda toidulisandeid. Kui toit on mitmekesine, ei ole sageli täiendavaid tablette vajagi — kuid kui näiteks D-vitamiini tase on talvel madal (mis on Eestis tavaline), on mõistlik võtta seda toidulisandina 10–20 μg päevas kogu raseduse vältel.

KKK

Miks jään raseduse ajal sagedamini haigeks kui enne?

Raseduse ajal surutakse immuunvastust loomulikult osaliselt alla, et organism ei tõukaks loodet tagasi. Progesterooni ja teiste hormonaalsete muutuste tõttu väheneb T-rakkude aktiivsus ja antikehade tootmine, mis muudab organismi vastuvõtlikumaks igapäevastele infektsioonidele.

Kas immuunsuse nõrkus on kogu raseduse vältel ühesugune?

Ei ole. Esimesel trimestril on hormonaalsed muutused kõige intensiivsemad, teisel trimestril väheneb antikehade tootmine ja kolmandal trimestril suureneb energiavajadus, mis jätab vähem ressursse immuunsüsteemi toimimiseks. Iga faas mõjutab immuunsüsteemi erinevalt.

Kas tsingi, D- ja C-vitamiini võtmine aitab vältida haigusi?

Need mikrotoitained ei väldi haigusi, kuid toetavad immuunsüsteemi funktsioone, mis jäävad alles. Tsingi puudus halvendab antikehade tootmist, D-vitamiini puudus nõrgestab epiteelibarjääri ja C-vitamiini puudus vähendab immuunrakkude võimet liikuda infektsioonikoldesse. Piisav tarbimine vähendab riski, et immuunsüsteemi allasurumise kõrvalefektid muutuvad tõsiseks probleemiks.

Millal on vaja arsti poole pöörduda?

Kui haigused tulevad iga 2–3 nädala tagant, taastumine kestab üle kahe nädala või haiguse ajal tekivad tõsised sümptomid (kõrge palavik, hingamisraskused, tugev väsimus, mis ei leevendu puhkusega), tuleb pöörduda arsti poole. Samuti tuleb konsulteerida, kui haigused hakkavad häirima igapäevaelu või tekib kahtlus mikrotoitainete puuduse suhtes.

Kas raseduse ajal on ohutu võtta immuunsüsteemi tugevdavaid toidulisandeid?

Mitte kõiki. Paljud tavaliselt immuunsüsteemi toetamiseks kasutatavad ained (nt echinacea, suured tsingi- või D-vitamiini annused) võivad raseduse ajal olla vastunäidustatud või nõuda arsti nõusolekut. Alati tuleb enne toidulisandi ostmist kontrollida, kas see sobib raseduse ajal, ja eelistada tooteid, mille annus vastab Eesti toitumissoovitustele.

Kas unepuudus ja stress mõjutavad immuunsüsteemi lisaks hormonaalsetele muutustele?

Jah. Krooniline unepuudus vähendab immuunsüsteemi võimet reageerida infektsioonidele, stress suurendab kortisooli taset, mis omakorda süvendab immuunsupressiooni. Raseduse ajal, kui immuunsüsteemi talitlus on juba loomulikult muutunud, võivad need tegurid märkimisväärselt suurendada sagedase haigestumise riski.

Kas raseduse ajal saab immuunsüsteemi mingil moel „tugevamaks“ muuta?

Ei saa ja ei peagi. Immuunsüsteemi allasurumise eesmärk on loote kaitse — kui organism seda ei teeks, oleks raseduse säilimine ohus. Eesmärk pole immuunsüsteemi tugevdada, vaid seda toetada, et allasurumise kõrvalefektid (sagedased haigused, aeglane taastumine) ei muutuks tõsiseks probleemiks.

Allikad

1. ScienceDaily. Immune System Suppression During Pregnancy Is Due to Rise in Specific Molecules, Study Suggests
2. ScienceDirect. Pregnancy-associated immune suppression: risks and mechanisms
3. Tervislik toitumine. Tervislik toitumine raseduse ja imetamise ajal
4. PMC (PubMed Central). Gestational Zinc Deficiency Impairs Humoral and Cellular Immune Responses to Hepatitis B Vaccination in Offspring Mice
5. PMC (PubMed Central). The Association between Vitamin D and Zinc Status and the Progression of Clinical Symptoms among Outpatients Infected with SARS-CoV-2
6. PMC (PubMed Central). Impact of Zinc, Vitamins C and D on Disease Prognosis among Patients with COVID-19 in Bangladesh
7. PMC (PubMed Central). Zinc deficiency and associated factors among pregnant women’s attending antenatal clinics in public health facilities of Konso Zone, Southern Ethiopia

Teemad: rasedus · tsink · D-vitamiin · C-vitamiin