A-vitamiini puudus: sümptomid, riskirühmad ja puuduse korrigeerimine
Hämarasse tuppa sisenedes võtab silmadel kohanemine tavaliselt mõne sekundi. Kui see aeg venib minutiteks või öösel autoga sõites muutub teel nähtav ebakindlaks, tasub mõelda A-vitamiinile. Ööpimedus on selle vitamiini puuduse kõige varasem ja spetsiifilisem märk.
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida keha vajab nägemise, naha, limaskestade ja immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks. Maks suudab talletada A-vitamiini varusid 6–12 kuuks – seetõttu ei teki puudus üleöö, kuid sümptomid avalduvad alles siis, kui varud on märkimisväärselt ammendunud. Ühekülgne toitumine, seedetraktihaigused ja ebapiisav rasva tarbimine on peamised põhjused, mida kohtab ka Eestis.
Kiire kokkuvõte
A-vitamiini puudus kujuneb välja järk-järgult: esimene märk on raskendatud nägemine hämaras, hiljem võivad lisanduda silmade kuivus, nahamuutused ja suurem vastuvõtlikkus infektsioonidele. Puuduse hindamiseks kasutatakse plasma retinooli analüüsi – WHO järgi viitab puudusele väärtus alla 0,70 µmol/l. Enamikul juhtudel saab puudust ennetada ja korrigeerida mitmekülgse toitumisega: loomsetest allikatest annavad A-vitamiini maks, munad ja piimatooted, taimsetest allikatest beetakaroteeni porgand, maguskartul ja teised oranžid või tumerohelised köögiviljad.
Miks A-vitamiini puudus tekib
A-vitamiin imendub organismis ainult koos rasvaga – see on rasvlahustuvate vitamiinide põhiomadus. Kui toidus on rasva vähe või rasvade imendumine on häiritud, ei jõua vitamiin vereringesse olenemata sellest, kui palju A-vitamiini toit sisaldab. Organism talletab A-vitamiini peamiselt maksas ning varusid võib jätkuda mitmeks kuuks. Seetõttu kujuneb puudus aeglaselt ja jääb sageli pikaks ajaks märkamatuks.
Puuduse põhjused võib jagada kahte peamisse rühma: ebapiisav tarbimine ja imendumishäired.
| Põhjuste rühm | Konkreetsed põhjused |
|---|---|
| Ebapiisav tarbimine | Ühekülgne toitumine, milles on vähe loomseid toiduaineid; väga väikese rasvasisaldusega dieet; piiratud juurdepääs mitmekesisele toidule |
| Imendumishäired | Tsöliaakia, Crohni tõbi, pankrease puudulikkus, sapiteede haigused, bariaatriline operatsioon |
| Suurenenud vajadus | Rasedus, imetamine, kiire kasv imiku- ja lapseeas, kroonilised infektsioonid |
| Maksahaigused | Alkohoolne maksahaigus, maksatsirroos ja muud seisundid, mille korral maksa võime A-vitamiini ladustada või töödelda on vähenenud |
Oluline on meeles pidada, et taimsetest allikatest saadav beetakaroteen ei ole A-vitamiin ise, vaid selle eelühend. Organism peab beetakaroteeni esmalt retinooliks muundama ning see protsess on märksa vähem tõhus kui loomsetest allikatest saadava retinooli kasutamine. Toidust saadud beetakaroteenist annab ligikaudu 12 µg vaid 1 µg retinooli ekvivalenti (RE).1 Seetõttu ei pruugi ainult beetakaroteenirikastele taimsetele allikatele toetuv menüü katta A-vitamiini vajadust kõigil inimestel, eriti juhul, kui rasvade imendumine on häiritud või beetakaroteeni muundamine organismis on geneetilistel põhjustel vähem efektiivne.
A-vitamiini puuduse tunnused
A-vitamiini puudusest tingitud probleemid kujunevad välja järk-järgult ja avalduvad esmalt süsteemides, mis sõltuvad A-vitamiinist kõige enam – eelkõige nägemises. Hiljem lisanduvad naha, limaskestade ja immuunsüsteemi häired. Tunnuste tundmine aitab puudust varakult märgata ja vajadusel uuringutele pöörduda.
Ööpimedus – A-vitamiini puuduse esimene hoiatusmärk
Ööpimedus ehk nüktaloopia on üks spetsiifilisemaid ja varasemaid A-vitamiini puuduse tunnuseid. Silma võrkkesta kepikesed vajavad hämaras nägemiseks pigmenti nimega rodopsiin ning selle tootmiseks on A-vitamiin hädavajalik. Kui vitamiinivarud vähenevad, toodab organism vähem rodopsiini ja silmad kohanevad pimedusega aeglasemalt.2
Praktikas võib see tähendada, et pimedasse ruumi sisenedes kulub nägemise kohanemiseks tavapärasest kauem aega. Öösel autoga sõitmine muutub ebamugavamaks ning hämaras keskkonnas orienteerumine raskemaks. Sageli on see esimene märgatav märk, et A-vitamiini varud hakkavad ammenduma.
Seos A-vitamiini ja ööpimeduse vahel on nii hästi tõestatud, et mitmel pool maailmas kasutatakse ööpimedust A-vitamiini puuduse kliinilise sõelumise tunnusena.
Silmade kuivus ja kseroftalmia
Kseroftalmia ehk A-vitamiini puudusest tingitud silmade kuivus kujutab endast puuduse järgmist etappi. A-vitamiin on vajalik silma sidekesta ja sarvkesta normaalseks talitluseks ning aitab säilitada silma kaitsvat niisutuskihti. Puuduse korral muutuvad silmad kuivaks, ärritunuks ja tundlikumaks.2
Raskema puuduse korral võivad silma sidekestale tekkida nn Bitoti laigud – vahutaolised heledad muutused, mida peetakse kseroftalmia klassikaliseks tunnuseks. Kui puudust ei korrigeerita, võib sarvkest kahjustuda ja pehmeneda (keratomalaatsia), mis võib lõppeda püsiva nägemiskahjustusega. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on A-vitamiini puudus endiselt üks peamisi ennetatava lapseea pimeduse põhjuseid maailmas.3
Naha ja limaskestade muutused
A-vitamiin aitab hoida naha ja limaskestade normaalset ehitust ning talitlust. Puuduse korral muutub nahk kuivaks, karedaks ja ketendavaks. Iseloomulik leid on follikulaarne hüperkeratoos – karvanääpsude ümber tekivad väikesed karedad punnikesed, mis meenutavad nn kananahka ning esinevad sagedamini õlavartel ja reitel.
Puudus mõjutab ka limaskesti. Hingamisteede, seedetrakti ja kuseteede limaskestad muutuvad kuivemaks ning nende kaitsevõime väheneb. Selle tagajärjel võivad haigustekitajad organismi kergemini tungida.
Immuunsüsteemi nõrgenemine
A-vitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Puuduse korral nõrgeneb organismi võime võidelda nii viirus- kui ka bakteriaalsete infektsioonidega. Uuringud on näidanud, et A-vitamiini puudus suurendab vastuvõtlikkust nakkushaigustele ning võib muuta nende kulu raskemaks, eriti lastel.4
| Tunnus | Varajane staadium | Hiline staadium |
|---|---|---|
| Nägemine | Ööpimedus, aeglane kohanemine hämaraga | Bitoti laigud, sarvkesta kahjustus, nägemise halvenemine |
| Silmad | Kuivustunne, kipitus | Kseroftalmia, keratomalaatsia |
| Nahk | Kuivus, ketendus | Follikulaarne hüperkeratoos („kananahk“) |
| Limaskestad | Sagenenud haigestumine | Korduvad infektsioonid, aeglasem paranemine |
| Lapsed | Kasvu aeglustumine | Arenguhäired, raskemad tervisetüsistused |
Kellel on suurim risk – A-vitamiini puuduse riskirühmad
A-vitamiini puudus ei jaga inimesi juhuslikult. On selgelt eristuvad rühmad, kelle toitumine, füsioloogiline seisund või haigused loovad tingimused, kus puudus tekib tõenäolisemalt. Eestis puudutab see eelkõige väikelapsi, rasedaid ja imetavaid, taimetoitlasi ning seedetraktihaigustega inimesi.
Imikud ja väikelapsed
Väikelaste A-vitamiini vajadus kehakaalu kohta on suurem kui täiskasvanutel – kasvav organism kulutab vitamiini kiiresti. Imiku esmased varud sõltuvad ema A-vitamiini tasemest raseduse ajal ja rinnapiima sisaldusest. Kui ema toitumine on piiratud, võivad lapse varud olla madalad juba sündides.
A-vitamiini puuduse tunnused lastel ilmnevad kiiremini kui täiskasvanutel: kasvupeetus, sagedasemad infektsioonid ja nägemisprobleemid on selged märgid. Maailmas on A-vitamiini puudus endiselt üks peamisi välditava lapsepõlvepimeduse põhjuseid.3
Rasedad ja imetavad
Raseduse ajal on vajadus toitainete järele suurem – loode vajab A-vitamiini normaalse arengu, eriti silmade ja immuunsüsteemi kujunemise jaoks. EFSA soovituslik päevane tarbimiskogus (PRI) rasedatele on 700 µg RE päevas.1
Imetamise ajal on vajadus veelgi suurem. Rinnapiim peab katma nii ema kui ka lapse vajaduse, mistõttu imetava ema PRI on 1300 µg RE päevas – see on peaaegu kaks korda rohkem kui tavalisel täiskasvanud naisel (650 µg RE).1 Kui ema toitumine on ühekülgne, langeb nii ema kui ka lapse A-vitamiini tase kiiresti.
Oluline: Raseduse ajal tuleb A-vitamiini lisandite valimisel olla ettevaatlik. Retinooli kujul võetav A-vitamiin annuses üle 3000 µg RE päevas on rasedatele vastunäidustatud teratogeensuse riski tõttu. Beetakaroteeni kujul võetav A-vitamiin seda riski ei kujuta.
Taimetoitlased ja vegaanid
Loomsed toiduained – maks, munad ja piimatooted – sisaldavad retinooli, mis imendub organismis otse ja tõhusalt. Taimsed toiduained sisaldavad karotenoide, millest organism toodab vajaduse korral A-vitamiini, kuid muundumise efektiivsus on madal: 12 µg toidust saadavat beetakaroteeni annab vaid 1 µg retinooli.1
Vegaanidel ja taimetoitlastel, kes ei tarbi mune ega piimatooteid, sõltub kogu A-vitamiini saamine karotenoidide muundamisest. Kui lisaks esineb seedehäireid või sisaldab toit vähe rasva, võib puudus tekkida ka mitmekülgse taimse toitumise korral.
Malabsorptsioonisündroomiga inimesed
A-vitamiin imendub seedetraktis koos rasvaga. Kõik haigused, mis häirivad rasvade imendumist, vähendavad automaatselt ka A-vitamiini omastamist. Siia kuuluvad tsöliaakia, Crohni tõbi, haavandiline koliit, pankrease eksokriinne puudulikkus ja sapiteede haigused. Bariaatrilise operatsiooni järel esineb rasvlahustuvate vitamiinide puudust sageli ning see vajab regulaarset jälgimist.
Alkoholi kuritarvitajad
Krooniline alkoholitarbimine kahjustab maksa mitmel viisil. Esiteks häirib see A-vitamiini ladestamist ja vabanemist maksast. Teiseks konkureerib alkoholi metabolism otseselt A-vitamiini metabolismiga – mõlemad vajavad samu ensüüme. Kolmandaks on kroonilise alkoholitarbimisega inimestel sageli kehv toitumus, mis tähendab väiksemat A-vitamiini saamist toidust.
| Riskirühm | Peamine põhjus | Puuduse risk |
|---|---|---|
| Imikud ja väikelapsed | Kiire kasv, sõltuvus ema varudest | Kõrge |
| Rasedad ja imetavad | Suurenenud vajadus (PRI kuni 1300 µg RE) | Kõrge |
| Vegaanid ja taimetoitlased | Ainult karotenoidid, madal muundumisefektiivsus | Mõõdukas–kõrge |
| Tsöliaakia, Crohni tõbi, pankrease haigused | Rasvade ja rasvlahustuvate vitamiinide imendumine on häiritud | Kõrge |
| Bariaatriline operatsioon | Vähenenud imendumisvõime | Kõrge |
| Krooniline alkoholitarbimine | Maksafunktsiooni häire, kehv toitumus | Mõõdukas–kõrge |
| Enneaegsed imikud | Madalad varud sündides | Kõrge |
Kuidas A-vitamiini puudust tuvastada
A-vitamiini puudust ei saa usaldusväärselt tuvastada ainult sümptomite põhjal – ööpimedus ja kuiv nahk võivad viidata mitmele eri seisundile. Kinnituseks on vaja vereanalüüsi.
Kliinilises praktikas kasutatakse plasma või seerumi retinooli kontsentratsiooni mõõtmist. WHO on kehtestanud järgmised piirmäärad:5
- alla 0,70 µmol/l – subkliiniline (mõõdukas) A-vitamiini puudus
- alla 0,35 µmol/l – raske A-vitamiini puudus
Oluline piirang: plasma retinooli tase peegeldab organismi varusid täpselt ainult siis, kui need on juba oluliselt ammendunud. Varases staadiumis, kui maksas on veel reserve, võib plasma tase püsida normis isegi siis, kui koguvarud on tegelikult vähenenud. Seetõttu võib arst lisaks määrata retinooli siduva valgu (retinol-binding protein, RBP) taseme.
Analüüs tehakse tühja kõhuga vereproovist. Eestis saab seda tellida eralaboritest (nt Synlab) – küsi perearstilt suunamiskirja või telli analüüs eraisikuna. Analüüsi vajadust hindab arst vastavalt riskirühmale ja sümptomitele.
-
Hinda oma riskirühma
Mõtle läbi, kas kuulud mõnda eelmises sektsioonis nimetatud riskirühma: oled taimetoitlane, sul on seedehaigus, oled läbinud bariaatrilise operatsiooni, imetad või toitud ühekülgselt. Kui jah, võib analüüsi tegemine olla põhjendatud ka sümptomite puudumisel.
-
Pane tähele varaseid tunnuseid
Ööpimedus on kõige spetsiifilisem varajane märk – raskused hämarasse ruumi sisenemisel või öisel autosõidul. Silmade kuivus, ketendav nahk käsivartel ja sagedased hingamisteede infektsioonid võivad olla täiendavad vihjed.
-
Pöördu perearsti poole analüüsiks
Perearst saab määrata plasma retinooli analüüsi. Kirjelda sümptomeid ja maini oma riskirühma – see aitab arstil otsustada, kas analüüs on põhjendatud. Eralaborid teevad analüüsi ka ilma suunamiskirjata.
-
Tõlgenda tulemust WHO piirmäärade järgi
Plasma retinool alla 0,70 µmol/l viitab subkliinilisele puudusele, alla 0,35 µmol/l raskele puudusele. Kui tulemus jääb alla normi, arutage arstiga sobivat korrigeerimisstrateegiat – toitumise muutmist, toidulisandi kasutamist või mõlemat.
Hoiatus: Ära alusta suure annusega A-vitamiini sisaldava toidulisandi kasutamist ilma arsti soovituseta. A-vitamiin on rasvlahustuv ja kuhjub maksas – pikaajaline üleannustamine võib põhjustada maksakahjustust. Täiskasvanute ohutu ülempiir (UL) on 3000 µg RE päevas.1
A-vitamiini puuduse korrigeerimine
A-vitamiini puuduse korrigeerimine algab toidulauast. Enamikul juhtudel – kui imendumine on korras ja puudus on kerge kuni mõõdukas – piisab toitumise muutmisest. Toidulisand on põhjendatud siis, kui puudus on raske, imendumine on häiritud või vajadus on füsioloogiliselt suurenenud (imetamine, rasedus).
Loomsed allikad: retinool otse kasutataval kujul
Loomsetes toiduainetes leiduv retinool imendub organismis tõhusalt – biosaadavus on ligikaudu 74%. Maks on selgelt parim allikas: veisemaks sisaldab 100-grammise portsjoni kohta ligikaudu 4900–6500 µg RE-d, mis ületab mitmekordselt päevase vajaduse. Seetõttu ei ole maksa soovitatav süüa sagedamini kui 1–2 korda nädalas – eriti rasedatel, kelle retinooli ohutu ülempiir on 3000 µg RE päevas.
Munad, piimatooted ja rasvane kala on mõistlikumad igapäevased allikad, mille puhul üleannustamise risk on praktiliselt olematu.
Taimsed allikad: beetakaroteen muundumise kaudu
Taimsetes toiduainetes leidub karotenoide – peamiselt beetakaroteeni –, millest organism toodab vajaduse korral A-vitamiini. Muundumise efektiivsus on madal: 12 µg toidust saadavat beetakaroteeni annab 1 µg retinooli.1 Lisaks imendub beetakaroteen oluliselt paremini kuumtöödeldud kujul ja koos rasvaga – toorelt söödud porgandist saab organism A-vitamiini mitu korda vähem kui küpsetatud porgandist koos väikese koguse õliga.
Täpsemalt sellest, kuidas beetakaroteen erineb A-vitamiinist ja kellele see paremini sobib, saab lugeda beetakaroteeni ja A-vitamiini erinevuste artiklist.
| Toiduaine | µg RE / 100 g | Biosaadavus | Märkus |
|---|---|---|---|
| Veisemaks | 4900–6500 | ~74% (retinool) | Mitte sagedamini kui 1–2 korda nädalas |
| Kanamaks | 3300–4900 | ~74% (retinool) | Sama piirang |
| Tursamaksaõli | ~2500 (1 tl ≈ 450 µg) | ~74% (retinool) | Klassikaline allikas |
| Maguskartul (küpsetatud) | 960–1000 | ~15–20% (karoteen) | Koos rasvaga on imendumine parem |
| Või | 650–750 | ~74% (retinool) | Väike kogus, kuid tõhus allikas |
| Porgand (küpsetatud) | 600–900 | ~15–20% (karoteen) | Toorelt ~3–4 korda vähem |
| Spinat (keedetud) | 470–520 | ~5–10% (karoteen) | Madal biosaadavus ka keedetult |
| Munad (terved) | 140–160 | ~74% (retinool) | Hea igapäevane allikas |
| Täispiim | 40–50 | ~74% (retinool) | Igapäevane allikas |
Millal on toidulisand põhjendatud
Toidulisand on näidustatud juhul, kui vereanalüüs kinnitab puudust ja toitumise muutmisest üksi ei piisa. Kõige levinumad olukorrad on malabsorptsioon (tsöliaakia, Crohni tõbi, bariaatriline operatsioon), raske puudus (plasma retinool alla 0,35 µmol/l) ning imetamine koos ühekülgse toitumisega.
Toidulisandi valimisel on kaks peamist vormi: retinool (retinüülpalmitaat või retinüülatsetaat) ja beetakaroteen. Retinool toimib kiiremini ja on kontsentreeritumal kujul, kuid sellega kaasneb üleannustamise risk. Beetakaroteen on ohutum – organism reguleerib muundamist vajaduse järgi ja üleannustamist praktiliselt ei teki. Suitsetajatel on beetakaroteeni suured annused siiski vastunäidustatud: kliinilised uuringud on näidanud suurenenud kopsuvähiriski.4
[annus]
Raseduse ajal suureneb vajadus peaaegu kõigi toitainete järele – nii raua kui ka rasvlahustuvate vitamiinide puhul tasub olla tähelepanelik. A-vitamiini puhul on oluline meeles pidada, et retinooli ohutu ülempiir (3000 µg RE päevas) kehtib ka rasedatele – selle ületamine kujutab endast teratogeenset riski, millega tuleb toidulisandi valimisel arvestada.
Proviisori kommentaar
A-vitamiini puudusega seotud küsimused jõuavad apteeki tavaliselt ühel kahest põhjusest: kas inimene on lugenud ööpimeduse kohta ja kahtlustab endal puudust või on arst analüüsi põhjal soovitanud toidulisandit ning inimene ei tea, millist vormi valida.
Teine küsimus on keerulisem, kui esmapilgul paistab. Paljudel inimestel on mulje, et A-vitamiin on lihtsalt A-vitamiin – olenemata sellest, mida pakendil kirjas on. Tegelikult on retinooli ja beetakaroteeni erinevus praktikas oluline. Retinool toimib kiiremini ja on kontsentreeritumal kujul, kuid seda on võimalik üle doseerida. Beetakaroteen on ohutum, kuid selle muundumise efektiivsus on madal – raske puuduse korral ei pruugi sellest üksi piisata.
Kolm praktilist soovitust, mida pakendil tavaliselt kirjas ei ole:
- Rasva olemasolu on hädavajalik. A-vitamiini sisaldav toidulisand imendub tühja kõhuga võetuna oluliselt kehvemini. Võta see koos rasva sisaldava toidukorraga – kas või väike peotäis pähkleid on piisav.
- Retinooli sisaldavad toidulisandid rasedatele – ainult arsti soovitusel. Üle 3000 µg RE päevas kujutab endast reaalset teratogeenset riski. Enamikus multivitamiinides sisaldub A-vitamiin beetakaroteeni kujul, mis on ohutum, kuid kontrolli seda pakendilt.
- Imetava ema vajadus on suurem kui rasedal. PRI on 1300 µg RE päevas – see on suurem kui üheski teises eluetapis. Kui toitumine on ühekülgne, tasub seda jälgida.
Kui toidulisandit kasutatakse pikaajaliselt ja suurtes annustes, on mõistlik kontrollida plasma retinooli taset vereanalüüsiga kord aastas. Üleannustamise esimesed tunnused – peavalu, iiveldus ja naha ketendus – on mittespetsiifilised ning neid aetakse kergesti segamini teiste põhjustega.
Oluline: A-vitamiin on talvel üks paljudest toitainetest, mille piisavat saamist tasub limaskestade kaitse seisukohalt jälgida – eriti kuiva siseõhu perioodil. Loe, millised [vitamiinid on Eesti kliimas talvel (https://vitamiiniinfo.ee/kasulik-info-ja-uudised/praktiline-terviseinfo/5-koige-olulisemat-vitamiini-talvel/) eriti olulised.
Artikkel on koostatud Vitamiiniinfo.ee toimetuse poolt ja põhineb teadusallikatel kooskõlas meie toimetuspõhimõtetega. Sisu on informatiivne ega asenda arsti nõustamist (vt meditsiiniline teave).
Viimati meditsiiniliselt üle vaadatud: 2026
KKK
Kas multivitamiin katab A-vitamiini päevavajaduse?
Enamik täiskasvanutele mõeldud multivitamiine sisaldab 400–800 µg RE A-vitamiini, mis katab 50–100% päevasest vajadusest. Oluline on kontrollida pakendilt, millisel kujul A-vitamiin sisaldub: retinüülpalmitaat on retinool (kiirem toime, suurem üleannustamise risk), beetakaroteen on ohutum. Rasedatele mõeldud preparaadid sisaldavad A-vitamiini üldjuhul beetakaroteeni kujul just sel põhjusel.
Kui kaua võtab A-vitamiini varude taastamine aega, kui puudus on kinnitatud?
See sõltub puuduse raskusastmest ja valitud korrigeerimisviisist. Kerge puuduse korral paraneb plasma retinooli tase toitumise muutmisega tavaliselt 4–8 nädalaga. Raske puuduse korral, kui kasutatakse terapeutilisi annuseid arsti juhendamisel, võib täielik taastumine võtta 2–3 kuud. Maksavarud taastuvad aeglasemalt kui plasma retinooli tase, kuid just need tagavad organismile pikaajalise puhvri.
Kellel on suurim risk A-vitamiini puuduse tekkeks?
Suurimas ohus on imetavad naised (PRI 1300 µg RE päevas), väikelapsed, vegaanid ja taimetoitlased, kes ei tarbi mune ega piimatooteid, ning inimesed, kellel esinevad imendumishäired, näiteks tsöliaakia, Crohni tõbi või pankrease eksokriinne puudulikkus. Bariaatrilise operatsiooni järel esineb rasvlahustuvate vitamiinide puudust sageli.
Kuidas A-vitamiini puudust korrigeerida – toiduga või toidulisandiga?
Kerge ja mõõdukas puudus korrigeerub tavaliselt toitumise muutmisega: menüüsse lisatakse maksa (1–2 korda nädalas), mune, piimatooteid ning küpsetatud oranže köögivilju koos rasvaga. Raske puuduse, imendumishäirete või suurenenud vajaduse korral on sageli vajalik toidulisand, mille vormi ja annuse määrab arst analüüsitulemuste põhjal.
Kas A-vitamiini puudus võib põhjustada sagedasi infektsioone?
Jah. A-vitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning limaskestade normaalse seisundi säilitamisele. Puuduse korral nõrgeneb organismi esmane kaitsebarjäär hingamisteedes ja seedetraktis, mis võib suurendada vastuvõtlikkust bakteriaalsetele ja viirusinfektsioonidele.
Kuidas teada saada, kas mul on A-vitamiini puudus – millised analüüsid teha?
A-vitamiini puuduse tuvastamiseks kasutatakse plasma retinooli mõõtmist vereproovist. WHO piirmäärad on järgmised: alla 0,70 µmol/l viitab subkliinilisele puudusele ning alla 0,35 µmol/l raskele puudusele. Analüüsi saab teha perearsti suunamisel või eralaboris – Eestis pakub seda näiteks Synlab. Analüüs on põhjendatud juhul, kui kuulud riskirühma või esinevad puudusele viitavad sümptomid.
Allikad
-
EFSA NDA Panel (2015, uuendatud 2024). Scientific opinion on the tolerable upper intake level for preformed vitamin A and β-carotene. EFSA Journal.
-
Sherwin JC, Reacher MH, Dean WH, Ngondi J (2012). Epidemiology of vitamin A deficiency and xerophthalmia in at-risk populations. Transactions of the Royal Society of Tropical Medicine and Hygiene, 106(4): 205–214.
-
World Health Organization (2024). Vitamin A deficiency. WHO Nutrition.
-
Cheng X, Li D, Yang C jt (2024). Oral vitamin A supplements to prevent acute upper respiratory tract infections in children up to seven years of age. Cochrane Database of Systematic Reviews, 5: CD015306.
-
World Health Organization (2011). Serum retinol concentrations for determining the prevalence of vitamin A deficiency in populations. WHO/NMH/NHD/MNM/11.3.
-
Cañete A, Cano E, Muñoz-Chápuli R, Carmona R (2017). Role of Vitamin A/Retinoic Acid in Regulation of Embryonic and Adult Hematopoiesis. Nutrients, 9(2): 159.
-
NIH Office of Dietary Supplements (2024). Vitamin A and Carotenoids – Health Professional Fact Sheet.
