Beetakaroteen ja suitsetamine: miks suitsetajad peavad ettevaatlikud olema

Teemad: a-vitamiin · kõrvaltoimed · antioksüdandid · nägemine

Beetakaroteen on oranž pigment, mida leidub porgandites, bataadis ja lehtkapsas, ning ühtlasi üks populaarsemaid A-vitamiini allikaid toidulisandites. Enamikule inimestele on see ohutu. Suitsetajatele aga mitte. Kaks suuremahulist kliinilist uuringut — ATBC Soomes ja CARET Ameerika Ühendriikides — näitasid 1990. aastatel, et suurtes annustes beetakaroteeni sisaldavad toidulisandid suurendasid suitsetajatel kopsuvähiriski 16–28%. CARET-uuring lõpetati ennetähtaegselt, sest osalejatel täheldati rohkem kahju kui kasu.

Beetakaroteen ise ei ole mürgine. Ohtlik on kombinatsioon: suur annus, suitsetamine ja krooniliselt kahjustatud kopsukude. Selle mehhanismi on nüüdseks põhjalikult uuritud ning see aitab selgitada, miks sama aine toimib terves organismis antioksüdandina, kuid kahjustatud kopsukoes võib käituda vastupidiselt.

Mis on beetakaroteen ja milleks keha seda kasutab

Beetakaroteen on karotenoid — taimne pigment, mis annab porgandile, bataadile ja paprikale nende erksa oranži värvuse. Organism suudab beetakaroteeni vajaduse korral muuta A-vitamiiniks (retinooliks), mistõttu nimetatakse seda A-vitamiini eelvitamiiniks ehk provitamiiniks. See on peamine taimne viis A-vitamiini vajaduse katmiseks.

A-vitamiin aitab hoida normaalset nägemist, toetab immuunsüsteemi talitlust, aitab säilitada naha ja limaskestade normaalset seisundit ning osaleb rakkude diferentseerumises. Täiskasvanud meestel on päevane vajadus 750 μg retinooli ekvivalenti (RE) ja naistel 650 μg RE.¹

Oluline erinevus retinooli ja beetakaroteeni vahel seisneb selles, et retinool on loomsetest allikatest (maks, munad, piimatooted) saadav aktiivne A-vitamiin, samas kui beetakaroteen on taimne eelühend, mille organism muudab A-vitamiiniks vastavalt vajadusele. Just see reguleeritud muundamine on üks põhjusi, miks toidust saadud beetakaroteen ei põhjusta A-vitamiini üleannustamist. Toidulisandina manustatud suured annused võivad aga käituda teisiti ning nende toime ei allu samal määral organismi loomulikule regulatsioonile.

Porgand sisaldab ligikaudu 8 mg beetakaroteeni 100 grammi kohta. Uuringutes, kus täheldati kopsuvähiriski suurenemist, kasutati annuseid 20–30 mg päevas. See vastab rohkem kui 250 grammi porgandi beetakaroteenisisaldusele, kuid erinevalt tavapärasest toidust manustati see kogus korraga kapsli kujul.

Kaks uuringut, mis muutsid arusaama beetakaroteeni ohutusest suitsetajatel

1990. aastate alguses olid teadlased optimistlikud. Epidemioloogilised uuringud näitasid, et inimestel, kes söövad rohkesti beetakaroteenirikast toitu, esineb kopsuvähki harvem. Loogiline järeldus näis olevat, et kui suurem beetakaroteeni tarbimine toidust on seotud väiksema riskiga, peaks toidulisand pakkuma veelgi tugevamat kaitset. Selle hüpoteesi kontrollimiseks viidi läbi kaks suurt kliinilist uuringut. Mõlemad andsid ootustele vastupidise tulemuse.

ATBC-uuring (Alpha-Tocopherol, Beta-Carotene Cancer Prevention Study) viidi läbi Soomes aastatel 1985–1993. Uuringus osales 29 133 meest vanuses 50–69 aastat, kes kõik suitsetasid vähemalt viis sigaretti päevas. Beetakaroteenirühm sai 20 mg beetakaroteeni päevas — rohkem kui kaks korda rohkem, kui sisaldub 100 grammis porgandis. Tulemus oli ootamatu: kopsuvähirisk suurenes 16% (RR = 1,16; 95% CI 1,02–1,33). Neil suitsetajatel, kes tarbisid üle 20 sigareti päevas, suurenes risk koguni 25%.²

CARET-uuring (Beta-Carotene and Retinol Efficacy Trial) hindas Ameerika Ühendriikides beetakaroteeni (30 mg päevas) ja A-vitamiini (25 000 IU päevas) kombinatsiooni mõju suitsetajatel ning asbestiga kokku puutunud töötajatel. Tulemuseks oli kopsuvähiriski suurenemine 28%. Uuring lõpetati 21 kuud enne kavandatud lõppu, sest sõltumatu eetikakomitee leidis, et jätkamine põhjustaks osalejatele rohkem kahju kui kasu.³

Mõlemas uuringus kasutati suuri annuseid — 20–30 mg päevas. Goralczyki (2009) koondanalüüs näitas, et kahjulik mõju ilmnes eeskätt suitsetamise ja suurte beetakaroteeniannuste koosmõjul, mitte tavapäraste füsioloogiliste koguste korral.⁴ Toidust saadud beetakaroteeniga ei ole samasugust riski seostatud — porgand ja muud beetakaroteenirikkad toiduained ei ole suitsetajatele vastunäidustatud.

Miks beetakaroteen võib suitsetajatel kopsuvähiriski suurendada: mehhanism lihtsas keeles

Suitsetamine põhjustab kopsudes kroonilist põletikku. Põletiku käigus koguneb kopsukoesse neutrofiile — valgeid vereliblesid, mille ülesanne on kahjustatud rakke ja haigustekitajaid kõrvaldada. Neutrofiilid vabastavad seejuures ensüümi nimega müeloperoksüdaas (MPO), mis osaleb reaktiivsete hapnikuühendite kontrollimises. Van Helden jt (2008) leidsid, et beetakaroteeni metaboliidid, sealhulgas retinoehape, milleks beetakaroteen organismis muundub, võivad pärssida MPO aktiivsust. Selle tulemusena võib suureneda oksüdatiivne stress ning tekkida rohkem DNA-d kahjustavaid vabu radikaale.⁵

Lihtsustatult öeldes võib osa beetakaroteenist suitsetaja kopsudes muunduda ühenditeks, mis häirivad organismi loomulikke kaitsemehhanisme ajal, mil neid on kõige rohkem vaja. Terves kopsukoes, kus puudub suitsetamisest tingitud krooniline põletik ja tugev oksüdatiivne stress, ei näi sama mehhanism olulist rolli mängivat.

Oluline on ka annus. Suurte beetakaroteenikoguste korral võib kopsukoes tekkida rohkem oksüdatiivseid laguprodukte, kui organism suudab tõhusalt neutraliseerida. Tavapärase toiduga saadavate koguste puhul sellist tasakaalutust ei täheldata, mistõttu ei ole beetakaroteenirikaste toiduainete tarbimist seostatud suurenenud kopsuvähiriskiga.

1. Vaata oma toidulisandi etiketti

   Kontrolli koostisosade loetelu. Beetakaroteen võib olla märgitud nimetustega „beta-carotene“, „β-carotene“ või „provitamin A“. Seda leidub sageli multivitamiinides, antioksüdantide kompleksides ja nahatervist toetavates preparaatides.

2. Kontrolli annust

   Vaata, kui palju beetakaroteeni preparaat sisaldab. Uuringutes, kus täheldati kopsuvähiriski suurenemist, kasutati annuseid 20–30 mg päevas. Paljud müügil olevad preparaadid sisaldavad 6–15 mg annuse kohta. Risk näib olevat annusest sõltuv, kuid suitsetajatel on ettevaatlikkus põhjendatud ka väiksemate annuste korral.

3. Hinda oma olukorda

   Riskirühma kuuluvad praegused suitsetajad ning inimesed, kes on suitsetamise lõpetanud suhteliselt hiljuti. Samuti kuuluvad riskirühma asbestiga tööalaselt kokku puutunud inimesed. Kui kuulud mõnda neist rühmadest, tasub beetakaroteeni sisaldavaid toidulisandeid vältida.

4. Otsi alternatiiv

   A-vitamiini vajaduse katmiseks võivad suitsetajatele sobida paremini loomsetest allikatest saadav retinool (maks, munad, piimatooted) või multivitamiinid, milles A-vitamiin pärineb retinoolist, mitte beetakaroteenist. Pakendil võib see olla märgitud nimetustega „retinyl acetate“ või „retinyl palmitate“.

5. Pöördu arsti või proviisori poole

   Kui sa ei ole kindel, milline preparaat sulle sobib, küsi nõu apteekrilt või arstilt. Proviisor saab hinnata sinu kasutatavaid toidulisandeid ja soovitada vajaduse korral beetakaroteenivaba alternatiivi.

Miks toidust saadud beetakaroteen ei ole ohtlik

See küsimus tekib loomulikult: kui beetakaroteen võib olla ohtlik, kas siis tuleks vältida ka porgandeid ja spinatit? Vastus on ei. Põhjus peitub nii kogustes kui ka selles, kuidas organism töötleb toidust ja toidulisanditest saadud beetakaroteeni.

Toidust saadud beetakaroteen imendub seedetraktis märksa aeglasemalt ja väiksemates kogustes kui toidulisandina manustatud beetakaroteen. Organism reguleerib selle muundamist A-vitamiiniks vastavalt vajadusele — kui A-vitamiini varud on piisavad, muundatakse beetakaroteenist vähem retinooli. See regulatsioon toimib tavapäraste toidukoguste puhul tõhusalt. Toidulisandina korraga saadud 20–30 mg beetakaroteeni võib aga viia märksa suurema kontsentratsioonini organismis kui tavapärane toitumine.

Toidust saadud beetakaroteen jaotub päeva peale ning selle imendumist mõjutavad muu hulgas toidu rasvasisaldus, valmistusviis ja seedetrakti seisund. Toidulisand annab seevastu lühikese aja jooksul suure koguse beetakaroteeni. Suitsetajate krooniliselt kahjustatud kopsukoes võib see soodustada protsesse, mida kirjeldati eelmises peatükis.

Praktiline järeldus on lihtne: puu- ja köögiviljarikast toitumist ei pea suitsetajad beetakaroteeni tõttu vältima. Ettevaatlik tuleb olla just beetakaroteeni sisaldavate toidulisanditega, mida leidub sageli antioksüdantide, nahatervise ja immuunsust toetavate toodete koostises.

Kellele beetakaroteen ei sobi

Suurtes annustes beetakaroteeni sisaldavad toidulisandid ei sobi inimestele, kelle kopsud on suitsetamise või muude kahjustavate tegurite tõttu muutunud haavatavamaks. Risk ei ole pelgalt teoreetiline — seda on täheldatud mitmes kliinilises uuringus.

Endiste suitsetajate puhul ei ole riskipiir täpselt määratletud. ATBC- ja CARET-uuringutes osalesid aktiivsed suitsetajad ning otseseid andmeid hiljuti suitsetamisest loobunute kohta on vähem. Samas võivad suitsetamisega seotud muutused kopsukoes püsida aastaid. Seetõttu soovitatakse inimestel, kes on suitsetamisest loobunud vähem kui kümme aastat tagasi, pidada enne beetakaroteeni sisaldavate toidulisandite kasutamist nõu arsti või apteekriga.⁴

Hoiatus: Beetakaroteeni leidub paljudes multivitamiinides ja antioksüdantide kompleksides. Kontrolli koostisosade loetelu ka siis, kui ostad „tavalise“ vitamiini- või mineraalainete preparaadi.

A-vitamiini vajadus suitsetajatel – mida teada

Suitsetamine ei tähenda, et A-vitamiini vajadus väheneb – vastupidi, suitsetamine suurendab oksüdatiivset stressi ja limaskestade koormust, mistõttu on A-vitamiini piisav tarbimine oluline. Küsimus on selles, millisest allikast see A-vitamiin pärineb.

Euroopa toitumissoovituste järgi on täiskasvanud meeste päevane vajadus 750 μg RE ja naiste 650 μg RE.¹ Ohutuspiir (UL), mida ei tohiks pikaajaliselt ületada, on nii meestel kui ka naistel 3000 μg RE päevas. See piir kehtib eelvormitud A-vitamiini ehk retinooli kohta. Beetakaroteenist ei teki tavapärastes tingimustes klassikalist A-vitamiini üleannustamist, sest organism reguleerib selle muundamist retinooliks vastavalt vajadusele. Seda, mida need piirväärtused tähendavad ja kuidas neid tõlgendada, selgitab EFSA toitumissoovituste ühikute juhend.

[annus]

Ametlike soovituste järgi ei ole suitsetajatele kehtestatud suuremat A-vitamiini päevast vajadust kui mittesuitsetajatele. Samas võib suitsetamine mõjutada mitme toitaine ainevahetust ja suurendada oksüdatiivset koormust, mistõttu on tasakaalustatud ja toitainerikas toitumine eriti oluline. Näiteks C-vitamiini puhul soovitatakse suitsetajatel tarbida päevas 35 mg rohkem kui mittesuitsetajatel, kuid A-vitamiini kohta sellist eraldi soovitust ei ole.

Mida võtta beetakaroteeni asemel suitsetajatel

A-vitamiini vajaduse katmiseks ei ole beetakaroteen ainus võimalus. Suitsetajatel võib olla mõistlik eelistada retinooli sisaldavaid allikaid, sest kõrge annusega beetakaroteeni toidulisandite kasutamist seostatakse suurenenud kopsuvähiriskiga.

Pakendil tasub tähelepanu pöörata sellele, millisel kujul on preparaadis A-vitamiin. „Retinyl acetate“ ja „retinyl palmitate“ on retinoolivormid, mida kasutatakse A-vitamiini allikana ning mida ei ole seostatud beetakaroteeni puhul täheldatud suurenenud kopsuvähiriskiga suitsetajatel. „Beta-carotene“ või „provitamin A“ viitab beetakaroteenile, mille suurtes annustes toidulisandite kasutamist ei soovitata suitsetajatele. Paljud multivitamiinid kasutavad A-vitamiini allikana beetakaroteeni, kuna see on tootjatele sageli soodsam ja stabiilsem variant.

Beetakaroteeni ja retinooli erinevused – millal kumb vorm sobib ja miks – on käsitletud põhjalikumalt eraldi artiklis.

Mitmekesine toitumine, mis sisaldab regulaarselt mune, piimatooteid ja aeg-ajalt maksa, katab A-vitamiini vajaduse enamasti hästi. Kui eelistad toidulisandit, tasub kontrollida, kas A-vitamiin on lisatud retinoolivormina, mitte beetakaroteenina. A-vitamiini mõjust silmade ja nägemise toetamisel saab täpsemalt lugeda eraldi artiklist.

Proviisori kommentaar

Beetakaroteeni kohta küsitakse apteegis üllatavalt sageli, kuid harva otse küsimusega: „Kas suitsetajana tohin seda võtta?“ Tavaliselt ostetakse antioksüdantide kompleks, multivitamiin või nahatervise preparaat, nähakse pakendil viiteid „looduslikele antioksüdantidele“ ning beetakaroteeni sisaldus selgub alles koostisainete loetelu lähemal vaatamisel.

Üks oluline asjaolu on see, et beetakaroteen on rasvlahustuv. See tähendab, et organism talletab seda rasvkoes ning selle sisaldus ei vähene kohe pärast tarvitamise lõpetamist. Seetõttu ei kao võimalik mõju üleöö.

Kolm praktilist soovitust:

• Suitsetajana kontrolli iga antioksüdandi- ja vitamiinipreparaadi koostisainete loetelu – beetakaroteen võib olla märgitud nimetustega „provitamin A“, „beta-carotene“ või „mixed carotenoids“.
• Kui vajad A-vitamiini sisaldavat toidulisandit, eelista preparaati, milles A-vitamiin on märgitud kui „retinyl acetate“ või „retinyl palmitate“.
• Kui oled suitsetamise hiljuti lõpetanud, pea enne beetakaroteeni sisaldava toidulisandi kasutamist nõu arsti või apteekriga – suitsetamisega seotud muutused kopsudes võivad püsida aastaid.

Oluline: Beetakaroteeni sisaldavad sageli ka päevituspreparaadid ning „naha ja küünte“ tooted. Kontrolli koostist ka nende puhul.

See artikkel käsitleb suure annusega beetakaroteeni sisaldavaid toidulisandeid. Porgandid, bataadid ja muud beetakaroteenirikkad toidud on suitsetajatele ohutud ning nende vältimiseks ei ole põhjust.

KKK

Kas suitsetaja võib beetakaroteeni sisaldavat toidulisandit kasutada?

Praegustel suitsetajatel ei soovitata kasutada suure annusega beetakaroteeni sisaldavaid toidulisandeid. ATBC- ja CARET-uuringutes täheldati suitsetajatel suurenenud kopsuvähiriski. A-vitamiini vajaduse katmiseks on olemas alternatiivid, näiteks retinooli sisaldavad preparaadid („retinyl acetate“, „retinyl palmitate“).

Kas toidust saadud beetakaroteen on suitsetajatele ohtlik?

Ei. Risk on seotud suure annusega beetakaroteeni sisaldavate toidulisanditega. Porgandid, bataadid, lehtkapsas ja muud beetakaroteenirikkad toidud on suitsetajatele ohutud. Toidust saadavad kogused on väiksemad ning organism reguleerib nende muundamist A-vitamiiniks vastavalt vajadusele.

Mis vahe on Bio-Carotene’il ja beetakaroteenil?

Sisuliselt on tegemist sama toimeainega. „Bio-Carotene“ on kaubamärginimi, mille toimeaine on beetakaroteen. Beetakaroteeniga seotud soovitused ja ettevaatusabinõud kehtivad sõltumata tootest või kaubamärgist.

Kas endine suitsetaja peaks samuti beetakaroteeni sisaldavaid toidulisandeid vältima?

Ettevaatlikkus on põhjendatud, eriti juhul, kui suitsetamisest loobumisest on möödunud vähem kui kümme aastat. Suitsetamisega seotud muutused kopsukoes võivad püsida aastaid. Individuaalse soovituse saab arstilt või apteekrilt.

Miks seostatakse beetakaroteeni suurtes annustes kopsuvähiriski suurenemisega?

Ühe võimaliku mehhanismi järgi võivad beetakaroteeni metaboliidid suitsetamisest kahjustatud kopsukoes mõjutada oksüdatiivse stressi ja põletikuga seotud protsesse. Täpset mehhanismi uuritakse endiselt, kuid kliinilistes uuringutes täheldatud riskisuurenemine oli piisav, et beetakaroteeni sisaldavaid toidulisandeid suitsetajatele mitte soovitada.

Millist A-vitamiini sisaldavat toidulisandit võib suitsetaja valida?

Sobivad preparaadid, milles A-vitamiin on retinoolivormis, näiteks „retinyl acetate“ või „retinyl palmitate“. Beetakaroteeni sisaldavate toodete puhul on soovitatav olla ettevaatlik. Päevane A-vitamiini vajadus on meestel 750 μg RE ja naistel 650 μg RE.

Kas beetakaroteeni sisaldavad ka tavalised multivitamiinid?

Jah. Paljud multivitamiinid kasutavad A-vitamiini allikana beetakaroteeni. Kontrolli alati koostisainete loetelu – kui seal on märgitud „beta-carotene“ või „provitamin A“, sisaldab preparaat beetakaroteeni. Suitsetajatel tasub eelistada alternatiive, milles A-vitamiin on retinoolivormis.

Allikad

1. European Food Safety Authority. Dietary Reference Values for vitamin A. EFSA Journal. 2015;13(3):4028.

2. Albanes D, Heinonen OP, Taylor PR jt. Alpha-tocopherol and beta-carotene supplements and lung cancer incidence in the alpha-tocopherol, beta-carotene cancer prevention study. Journal of the National Cancer Institute. 1996;88(21):1560–1570.

3. Omenn GS, Goodman GE, Thornquist MD jt. Effects of a combination of beta carotene and vitamin A on lung cancer and cardiovascular disease. New England Journal of Medicine. 1996;334(18):1150–1155.

4. Goralczyk R. Beta-carotene and lung cancer in smokers: review of hypotheses and status of research. Nutrition and Cancer. 2009;61(6):767–774.

5. van Helden YGJ, Keijer J, Knaapen AM jt. Beta-carotene metabolites enhance inflammation-induced oxidative DNA damage in lung epithelial cells. Free Radical Biology and Medicine. 2009;46(2):299–304.

Teemad: a-vitamiin · kõrvaltoimed · antioksüdandid · nägemine