Kaltsium
Täiskasvanul on kehas umbes 1000–1500 grammi kaltsiumi — rohkem kui ühtegi teist mineraalainet.1 Üheksakümmend üheksa protsenti sellest paikneb luudes ja hammastes. See üks protsent, mis üle jääb, ringleb veres ja kudedes.
See üks protsent hoiab südame löömas.
Kaltsium on mineraalaine, mida enamik inimesi seostab luudega — ja see seos on õige. Kuid keha kasutab kaltsiumi korraga mitmel viisil: lihaste kokkutõmbumiseks, närvijuhtivuseks, vere hüübimiseks, energiavahetuseks ja rakkude jagunemiseks. Kui veres on kaltsiumi liiga vähe, võtab keha selle luudest. Aastate jooksul. Vaikselt. Ilma et midagi tunda oleks — kuni luutiheduse uuring näitab langust.
Kiire kokkuvõte
Kaltsium on kehas kõige enam leiduv mineraalaine — vajalik luudele, hammastele, lihastele, närvide talitluseks ja vere hüübimiseks. Täiskasvanul on soovituslik päevane kogus 950–1000 mg, mis peaks eelistatult tulema toidust. Kaltsiumtsitraat imendub kaltsiumkarbonaadist 22–27% paremini, eriti tühja kõhuga. D-vitamiin on kaltsiumi imendumiseks hädavajalik.
Mida kaltsium kehas teeb
Kaltsium ei ole lihtsalt “luude ehitusmaterjal”. Sellel on mitu rolli, mis toimivad kehas pidevalt paralleelselt.
| Funktsioon | EL lubatud väide (432/2012) | Praktikas |
|---|---|---|
| Luude ja hammaste ehitus | Luude ja hammaste normaalne seisund | Moodustab luukoe põhistruktuuri — kaltsiumfosfaadisooladena, mis annavad luudele tugevuse ja jäikuse |
| Lihaste töö | Lihaste normaalne talitlus | Vajalik iga lihaskiu kokkutõmbumiseks — sealhulgas südamelihases |
| Närvijuhtivus | Normaalne närvijuhtivus | Võimaldab närviimpulsside edastamist rakult rakule |
| Energiavahetus | Normaalne energiavahetus | Toetab energiavahetuse ensüümide tööd rakkudes |
| Vere hüübimine | Normaalne vere hüübimine | Kaltsiumioonid osalevad hüübimiskaskaadi mitmes etapis — ilma kaltsiumita ei hüübi veri normaalselt |
| Seedeensüümid | Seedeensüümide normaalne talitlus | Aktiveerib teatud seedeensüüme |
| Rakkude jagunemine | Osalemine rakkude jagunemise protsessis | Vajalik rakkude uuenemiseks ja kudede kasvuks |
| Signaaliedastus | – | Kaltsiumioonid toimivad rakkudevaheliste signaalmolekulidena — reguleerides hormoonide vabanemist ja raku reaktsioone |
See loetelu selgitab, miks kaltsiumi puudus ei avaldu ainult luudes — vaid võib mõjutada korraga lihaseid, närve ja energiataset.
Kaltsiumirikkad toidud - parimad looduslikud allikad
Kaltsiumi allikad on mitmekesisemad, kui esmapilgul tundub. Piimatooted on Eestis peamine allikas — segatoiduline inimene saab neist umbes 75% päevasest kaltsiumist.2 Kuid ka neile, kes piima ei tarbi, on olemas head alternatiivid.
| Toiduaine | mg / 100 g | % NRV* |
|---|---|---|
| Juust (edam) | 900 mg | 113% |
| Sardiin (konserv, luudega) | 380 mg | 48% |
| Tofu (kalgendatud kaltsiumiga) | 200 mg | 25% |
| Jogurt | 120 mg | 15% |
| Piim | 120 mg | 15% |
| Rikastatud sojapiim | 120 mg | 15% |
| Lehtkapsas (keedetud) | 150 mg | 19% |
| Valged oad (keedetud) | 90 mg | 11% |
| Mandlid | 250 mg | 31% |
| Apelsin | 40 mg | 5% |
*NRV% arvutuse aluseks on 800 mg päevane võrdluskogus (EL määrus 1169/2011). Märkus spinati kohta: spinat sisaldab kaltsiumi umbes 200 mg / 100 g, kuid selle kaltsium on suuresti kättesaamatu — oksalaadid seovad kaltsiumiioonid lahustumatuteks ühenditeks enne imendumist. Seetõttu ei ole spinat praktikas usaldusväärne kaltsiumiallikas.
Kui palju kaltsiumi päevas vaja on
Kaltsiumi päevane vajadus ei ole kõigil ühesugune. See sõltub east, soost ja eluperioodi eripäradest.
[annus]
Kes vajavad rohkem
Mõnel rühmal on kaltsiumivajadus tavapärasest suurem või puuduse risk kõrgem.
Noorukid vajavad kuni 1150 mg päevas — luumassi tipptase saavutatakse 20.–30. eluaastaks ja sellest perioodist „laenatud“ luumassi ei ole hiljem võimalik täielikult tasa teha.
Rasedad — EFSA andmetel ei suurene soovituslik kogus, sest kaltsiumi imendumise efektiivsus suureneb raseduse ajal loomulikult. Siiski on kaltsiumi alatarbimine raseduse ajal levinud, eriti piimatooteid vältivatel naistel.
Menopausis naised — östrogeenitaseme langusega väheneb luumass esimestel aastatel kuni 5% aastas. Arvuline vajadus ei muutu, kuid piisav tarbimine muutub kriitilisemaks.
Veganid ja taimetoitlased — piimatooted annavad tavaliselt umbes 75% päevasest kaltsiumist. Ilma teadliku asendamiseta (nt rikastatud joogid, lehtkapsas või toidulisandid) jääb tarbimine sageli alla soovituse.
Kaltsiumi puuduse tunnused
Kaltsiumi puudus areneb tavaliselt aeglaselt. Keha hoiab vere kaltsiumitaset normis ka siis, kui toidust saadav kogus on pikalt ebapiisav — puudujääk kaetakse luude arvelt. Seetõttu ei pruugi varajane puudus üldse tunda anda.
Kaltsiumi puuduse tunnused ilmnevad hiljem, sageli mitmest suunast korraga:
- Lihaskrambid ja lihasnõrkus — eriti öised jalakrambid. Tekivad siis, kui lihase kokkutõmbumiseks vajalik kaltsiumisisaldus on langenud.
- Tuimus ja surin sõrmedes ning huulte ümbruses — märk häiritud närvijuhtivusest.
- Hammaste lagunemine ja rabedad küüned — pikaajalise puuduse tunnused.
- Kõrgenenud vererõhk — vähem tuntud seos. Kaltsium osaleb veresoonte lihastoonuse regulatsioonis.
- Rahhiit lastel, osteomalaatsia täiskasvanutel — luud muutuvad pehmeks ja valulikuks.
- Osteoporoos — luutiheduse langus, mis suurendab luumurdude riski.4
Oluline: Vere kaltsiumitase (laborianalüüs) ei näita keha kaltsiumivarusid — see näitab ainult hetkelist tasakaalu veres. Normaalne vereanalüüsi tulemus ei välista pikaajalisi luuprobleeme.
Riskirühmad, kellel kaltsiumi puudus esineb sagedamini: piimatooteid vältivad inimesed, postmenopausaalsed naised, üle 65-aastased mehed, prootonpumba inhibiitoreid pikalt tarvitavad patsiendid (vähenenud maohappesus halvendab karbonaadi imendumist) ning inimesed, kellel on D-vitamiini puudus.
Kuidas kaltsium imendub
Siin on midagi, mida paljud ei tea: isegi kui süüa kaltsiumirikast toitu, jõuab soolestikust vereringesse keskmiselt ainult 20–30% sellest kaltsiumist.1 Ülejäänu väljub kehast imendumata.
See ei ole viga — see on kaltsiumi normaalne bioloogia. Kuid see tähendab, et imendumine on sama oluline kui tarbimine. Inimene, kes saab 1000 mg kaltsiumi päevas koos kõigi õigete teguritega, omastab rohkem kui see, kes saab 1500 mg valel ajal, valest allikast ja ilma D-vitamiinita.
| Tegur | Mõju imendumisele | Praktiline soovitus |
|---|---|---|
| D-vitamiin | Suurendab oluliselt — aktiveerib kaltsiumi siduva valgu soolestikus | Tagada piisav D-vitamiini tase, eriti talvel |
| Magneesium | Toetab — osaleb kaltsiumi transpordis luukoesse | Kaltsiumi sisaldav preparaat koos magneesiumiga on loogiline kombinatsioon |
| Maohappe olemasolu | Vajalik kaltsiumkarbonaadi lahustumiseks | Kaltsiumkarbonaati võtta koos toiduga; tsitraat sobib ka tühja kõhuga |
| Oksalaadid | Vähendavad — seovad kaltsiumi lahustumatuteks ühenditeks | Vältida kaltsiumipreparaadi võtmist koos spinati või rabarberiga |
| Fütaadid | Vähendavad mõõdukalt | Täisteratooted ja kaunviljad võivad vähendada imendumist, kui neid süüa koos kaltsiumiallikaga |
| Alkohol ja kohv | Vähendavad — suurendavad kaltsiumi eritumist neerude kaudu | Mõõdukas tarbimine ei ole kriitiline, kuid suurtes kogustes halvendab kaltsiumibilanssi |
| Suurtes annustes tarbimine | Vähendab — imendumine langeb annuse kasvades | Toidulisandit on parem võtta väiksemate annustena (≤500 mg korraga) |
D-vitamiin on kaltsiumi imendumise peamine lüliti. See aktiveerib soolestiku rakkudes kalbidiini — valgu, mis kannab kaltsiumiioonid rakumembraani kaudu vereringesse. Ilma piisava D-vitamiini tasemeta jääb suur osa kaltsiumist imendumata. D-vitamiini vormi valikul on seega otsene mõju ka kaltsiumi käekäigule kehas.5
Ühekorraga ei tasu võtta üle 500 mg kaltsiumi — imendumine väheneb annuse suurenedes. 1000 mg päevas on mõistlikum jagada kaheks annuseks.
Kaltsiumtsitraat vs kaltsiumkarbonaat
Apteegis kaltsiumi otsides tuleb tavaliselt ette kaks nime: kaltsiumtsitraat ja kaltsiumkarbonaat. See on üks sagedamini esitatavaid küsimusi — ja vastus ei ole mustvalge.
Kaltsiumkarbonaat on odavam, laialt levinud ja sisaldab protsentuaalselt rohkem elementaarset kaltsiumi (40% vs tsitraadi 21%). Kuid see vajab lahustumiseks maohappe olemasolu — mis tähendab, et seda tuleks võtta koos toiduga. Inimestel, kelle maohappe tootmine on vähenenud (eakad, prootonpumba inhibiitoreid tarvitavad patsiendid), imendub karbonaat halvemini.
Kaltsiumtsitraat imendub metaanalüüsi andmetel keskmiselt 22–27% paremini kui kaltsiumkarbonaat — nii tühja kõhuga kui ka koos toiduga.6 See on oluline erinevus inimestele, kes võtavad kaltsiumi hommikul enne sööki või kellel on seedetrakti probleemid. Kaltsiumtsitraat on ka parem valik neerukivide riskiga inimestele — tsitraat seob uriinis oksalaate ja vähendab kivide tekkimise tõenäosust.
| Omadus | Kaltsiumtsitraat | Kaltsiumkarbonaat |
|---|---|---|
| Elementaarne kaltsium | ~21% | ~40% |
| Imendumine | Parem — 22–27% kõrgem | Madalam, eriti tühja kõhuga |
| Vajab maohappe olemasolu | Ei | Jah |
| Võtmise aeg | Tühja kõhuga või koos toiduga | Ainult koos toiduga |
| Sobib neerukivide riski korral | Paremini | Vähem sobiv |
| Hind | Kõrgem | Madalam |
| Tableti suurus | Suurem (vähem kaltsiumi tableti kohta) | Väiksem tableti kohta |
Millist kaltsiumi valida? Praktiline reegel: kui kaltsiumi võetakse koos toiduga ja seedetrakt on terve, toimib karbonaat hästi ja on soodsam. Kui kaltsiumi võetakse tühja kõhuga, maohappe tootmine on vähenenud või esineb neerukivide anamnees, on tsitraat parem valik. Kaltsiumkarbonaadi kasutamine koos toiduga võib olla sama efektiivne kui tsitraat — eeldusel, et seda võetakse järjepidevalt koos söögikordadega.
Milliseid vorme apteegis leidub
Kaltsiumipreparaadid on Eestis saadaval mitmes vormis — ja valik mõjutab ka seda, kuidas preparaati võtta.
Närimistabletid (nt Calcigran) sisaldavad kaltsiumkarbonaati ja on mõeldud söögiga närimiseks — mitte alla neelamiseks. See on levinuim vorm ja sobib enamikule täiskasvanutest. Tavalised tabletid ja kapslid on tüüpilisemad kaltsiumtsitraadi puhul — neelatakse tervelt ja neid saab võtta ka tühja kõhuga. Kihisevad tabletid lahustuvad vees ja sisaldavad tavaliselt karbonaati — mugav neile, kellel on raskusi tablettide neelamisega, kuid sisaldavad sageli lisaaineid (magusained, maitseained). Pulber ja vedelad preparaadid sobivad lastele või neelamisraskustega inimestele — oluline on kontrollida, millises vormis kaltsium preparaadis sisaldub.
Kaltsium ja luude tervis
Luud ei ole passiivne struktuur — need uuenevad pidevalt. Täiskasvanul vahetub luudes igal aastal ligikaudu 20% kaltsiumist.1 See tähendab, et luude seisund sõltub otseselt sellest, kas kehal on piisavalt kaltsiumi „ehitusmaterjali“ igapäevaseks uuenemiseks.
Luumassi tipp saavutatakse 20.–30. eluaastaks. Pärast seda algab aeglane langus — alates 40. eluaastast ligikaudu 0,5–1% aastas. Menopausis naistel kiireneb see protsess järsult: östrogeenitaseme langusega võib luumass väheneda kuni 5% aastas esimestel aastatel pärast menopausi.2 Kaltsium menopausis ei peata luukao protsessi — kuid piisav tarbimine koos D-vitamiiniga on üks olulisemaid tegureid selle aeglustamiseks.
Osteoporoosi käsitlemisel tuleb jääda realistlikuks. Osteoporoos on haigus, mille korral luutihedus langeb kriitiliselt — Eestis esineb seda umbes kolmandikul üle 60-aastastest naistest ja pooltel üle 70-aastastest naistest.2 Kaltsium ja D-vitamiin on osteoporoosi ennetuse alus, kuid olemasoleva osteoporoosi ravis kasutatakse lisaks spetsiifilisi ravimeid — kaltsiumilisand üksi ei asenda ravi.
Kaltsium mõjutab ka lihaste tööd otseselt — ja magneesiumi puudusega kaasnevad lihaskrambid on tihti tegelikult kahe mineraalaine samaaegse puuduse tulemus, mitte ainult magneesiumi probleem.
Oluline: Luude tervis ei sõltu ainult kaltsiumist. Kaltsium on ehitusmaterjal — kuid D-vitamiin reguleerib selle imendumist, K2-vitamiin suunab selle luudesse (mitte veresoonkonda) ja regulaarne koormusega liikumine stimuleerib luukoe uuenemist mehaaniliselt. Kõik need tegurid toimivad koos.
Kaltsium ja magneesium
Kaltsiumi ja magneesiumi müüakse sageli koos — ja see ei ole ainult turundusvõte. Need kaks mineraalainet toimivad kehas vastastikku: magneesium reguleerib kaltsiumi transporti luukoesse ja aktiveerib ensüüme, mis on vajalikud kaltsiumi kasutamiseks lihaskontraktsiooni mehhanismis.5
Magneesiumipuudus võib häirida kaltsiumi normaalset kasutamist isegi siis, kui kaltsiumi saadakse toidust piisavalt. Keha vajab magneesiumi selleks, et toota parathormooni, mis reguleerib vere kaltsiumitaset. Ilma magneesiumita jääb kaltsium küll ringlusse — kuid ei jõua sinna, kuhu vaja.
Oluline nüanss: kaltsium ja magneesium konkureerivad imendumise pärast, kui neid võetakse suurtes annustes korraga. Üle 500 mg kaltsiumi korraga võib märkimisväärselt vähendada magneesiumi imendumist. Kombinatsioonpreparaatides on annused tavaliselt tasakaalus, kuid eraldi suurtes annustes võttes tasub need ajaliselt lahutada vähemalt 2 tunni võrra.
Magneesiumi täielikus ülevaates on selgitatud, kuidas magneesium mõjutab lihaseid, närve ja une kvaliteeti — teema, mis kattub mitmes punktis kaltsiumi rolliga.
Kas kaltsiumi on vaja juurde võtta — ja millal?
Enamik inimesi saab kaltsiumi toidust piisavalt — eriti kui toidusedelis on regulaarselt piimatooteid, kala või kaltsiumiga rikastatud taimseid jooke. Kaltsiumi tabletid ei ole vaikimisi vajalikud.
| Olukord | Miks lisand on põhjendatud |
|---|---|
| Piimatooteid ei tarbita ja taimsed allikad on piiratud | Toidust saadav kaltsium jääb tõenäoliselt alla 500 mg päevas |
| Luutiheduse uuring näitas langust | Arst soovitab tavaliselt 500–1000 mg lisandit koos D-vitamiiniga |
| Menopaus on alanud | Luumass väheneb kuni 5% aastas — tarbimine vajab jälgimist |
| Rasedus, toidust alla 950 mg | Loote luustumine vajab piisavat kaltsiumivaru |
| Pikaajaline prootonpumba inhibiitorite kasutus | Vähenenud maohappesus halvendab karbonaadi imendumist — kaaluda tsitraati |
| Osteoporoos (arsti soovitusel) | Lisand on ravi osa, mitte ei asenda ravi |
Lisandi valimisel: kaltsiumtsitraat sobib tühja kõhuga ja neerukivide riskiga inimestele; kaltsiumkarbonaat on soodsam, kuid efektiivne ainult koos toiduga. Ühekorraga mitte üle 500 mg. Kaltsiumi ja rauapreparaati ei tasu võtta korraga — need konkureerivad imendumise pärast. Bisfosfonaatide ja kaltsiumipreparaadi võtmise vahele jätta vähemalt 2 tundi.
Hoiatus: Liiga suur kaltsiumikogus toidulisanditest (üle 2500 mg päevas) võib suurendada neerukivide riski ja häirida tsingi ning raua imendumist. Toidust saadav kaltsium ei põhjusta üldjuhul liigse tarbimise probleeme.
Ehk lühidalt - kas võtta või mitte?
Kaltsiumiteema on lai, kuid enamiku inimeste jaoks taandub see kolmele põhiküsimusele.
- Kas saan toidust piisavalt?
Kui toidusedelis on iga päev piimatooteid, rasvast kala või kaltsiumiga rikastatud taimseid jooke ning riskitegureid ei esine — tõenäoliselt jah. Lisand ei ole vaikimisi vajalik.
- Kas peaksin lisandit võtma?
Jah, kui kuulud riskirühma: ei tarbi piimatooteid, oled menopausis, luutihedus on langenud, tarvitad pikalt prootonpumba inhibiitoreid või oled rase ega saa toidust piisavalt kaltsiumi.
Millist kaltsiumi valida?
Lihtne reegel: kaltsiumkarbonaat koos toiduga — soodsam ja toimib hästi terve seedetraktiga inimesel. Kaltsiumtsitraat tühja kõhuga, neerukivide riski korral või eakatel — imendub 22–27% paremini sõltumata toidust.
Kolm reeglit, mida meeles pidada: mitte üle 500 mg korraga; mitte koos rauapreparaadiga; D-vitamiin on kaltsiumi imendumise eeldus — ilma selleta on lisandi toime märgatavalt väiksem.
Proviisori kommentaar
Kaltsiumipreparaate küsitakse apteegis sageli kahes olukorras: arst on soovitanud Calcigrani osteoporoosi kahtluse korral või rase naine on foorumist lugenud, et kaltsium raseduse ajal on „kohustuslik“. Mõlema puhul on küsimus sama — millist võtta ja millal.
Käsimüük vs retsept — mis vahe on?
Enamik kaltsiumipreparaate Eestis on käsimüügiravimid või toidulisandid — neid saab apteegist ilma retseptita. Calcigran (500 mg Ca + 200 RÜ D3) on käsimüügiravim. Samuti on käsimüügis kõik toidulisandipõhised kaltsiumtsitraadi ja kaltsiumkarbonaadi preparaadid.
Retsept on vajalik ainult siis, kui arst diagnoosib kliinilise hüpokaltseemia (vere kaltsiumitase on alla normi) või määrab suurema annusega ravi osteoporoosi raviprotokolli osana. Sellisel juhul kasutatakse sageli kombineeritud ravimeid (nt suurem D-vitamiini annus koos kaltsiumiga) või bisfosfonaate koos kaltsiumiga — ja need on retseptiravimid. Tavainimesel, kes soovib ennetada puudust või toetada luude tervist, piisab käsimüügipreparaadist.
Millal täpselt võtta
Kaltsiumkarbonaat (Calcigran, enamik närimistablette) — ainult koos toiduga; õhtune aeg on sobiv, sest luude uuenemine on öösel aktiivsem. Kaltsiumtsitraat (kapslid, tabletid) — võib võtta tühja kõhuga või koos toiduga, kellaaeg ei ole kriitiline.
Koostoimed, mida pakendil harva mainitakse
Antibiootikumid on kõige olulisem koostoime, millest paljud ei tea. Kaltsium vähendab tetratsükliinide ja kinoloonide (tsiprofloksatsiin, norfloksatsiin) imendumist märkimisväärselt — antibiootikumi tuleb võtta vähemalt 2 tundi enne või 4–6 tundi pärast kaltsiumipreparaati.4 Kilpnäärmeravimi (levotüroksiini) ja kaltsiumi võtmise vahele peab jääma vähemalt 4 tundi. See on sage kombinatsioon üle 50-aastastel naistel — ja sama sage viga. Rauapreparaadi ja kaltsiumi võtmise vahele jätta vähemalt 2–3 tundi. Bisfosfonaatide (osteoporoosi ravimid) puhul tuleb kaltsiumi võtta alles 3 tundi pärast ravimi manustamist.
Kolm lihtsat reeglit, mida meeles pidada: mitte üle 500 mg korraga; mitte koos antibiootikumi ega kilpnäärmeravimiga; D-vitamiin on kaltsiumi imendumise eelduseks.
Artikkel on koostatud Vitamiiniinfo.ee toimetuse poolt ja põhineb teadusallikatel kooskõlas meie toimetuspõhimõtetega. Sisu on informatiivne ega asenda arsti nõustamist (vt meditsiiniline teave).
Viimati meditsiiniliselt üle vaadatud: 2026
KKK
Kas kaltsiumi ja raua võib koos võtta?
Ei soovitata. Kaltsium ja raud konkureerivad imendumise pärast soolestikus — suured kaltsiumiannused vähendavad raua imendumist märkimisväärselt. Praktiline lahendus: raud hommikul tühja kõhuga, kaltsium õhtul koos toiduga. Kui mõlemaid on vaja võtta samal päeval, piisab 2–3-tunnisest vahest.
Kas kaltsiumilisand tekitab neerukive?
See on levinud hirm, kuid tegelikkus on nüansirikkam. Toidust saadav kaltsium ei suurenda neerukivide riski — vastupidi, see võib seda vähendada, sidudes oksalaate soolestikus. Toidulisanditest saadav kaltsiumkarbonaat suurtes annustes võib teatud inimestel riski suurendada. Kaltsiumtsitraat on neerukivide riskiga inimestele turvalisem valik, kuna tsitraat seob uriinis oksalaate.
Kas kaltsiumitablette võtta hommikul või õhtul, enne või pärast sööki?
See sõltub vormist. Kaltsiumkarbonaat — ainult koos toiduga, sest vajab lahustumiseks maohappe olemasolu. Tühja kõhuga võtmine on selle vormi puhul suuresti ebaefektiivne. Kaltsiumtsitraat — võib võtta nii tühja kõhuga kui ka koos toiduga; kellaajal ei ole suurt tähtsust. Mõlemal juhul ei tasu korraga võtta üle 500 mg.
Kas kaltsium on raseduse lõpus keelatud?
Ei ole keelatud. EFSA soovituslik kogus rasedatele on sama mis täiskasvanutel — 950–1000 mg päevas. Erandjuhtudel, kui arst on soovitanud piirata, tuleb järgida arsti juhiseid. Levinud foorumimüüt, et kaltsium muudab loote luud „liiga kõvaks“, ei leia teaduslikku kinnitust.
Mida teha, kui on nii neerukivid kui ka luude hõrenemine?
See on klassikaline apteegidilemma. Neerukivide olemasolu ei tähenda automaatselt, et kaltsiumi ei tohi võtta — kuid vormi valik on oluline. Kaltsiumtsitraat on sel juhul eelistatud. Lisaks tasub kontrollida kõrvalkilpnäärmete talitlust — neerukivide ja osteoporoosi koosesinemine võib viidata hüperparatüreoidismile, mida ravib arst.
Kas kaltsiumkarbonaat imendub halvasti?
Mitte alati — koos toiduga võetuna imendub kaltsiumkarbonaat hästi. Probleem tekib siis, kui seda võetakse tühja kõhuga, sest lahustumine vajab maohappe olemasolu. Metaanalüüsi andmetel imendub kaltsiumtsitraat keskmiselt 22–27% paremini kui karbonaat — kuid see erinevus väheneb oluliselt, kui karbonaati võetakse õigesti koos toiduga.
Allikad
-
Toitumine.ee – Eesti Toitumis- ja Liikumissoovitused. Kaltsium
-
Vegan.ee – Eesti Vegan Selts. Kaltsium
-
EFSA – European Food Safety Authority. Dietary Reference Values for calcium. EFSA Journal 2015;13(5):4101. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2015.4101
-
Apotheka terviseinfo. Kaltsium – mis see on ja milleks seda vaja on?
-
Farmi piim. Kuidas kaltsium imendub?
-
Sakhaee K, Bhuket T, Adams-Huet B, Sudhaker Rao D. Meta-analysis of calcium bioavailability: a comparison of calcium citrate with calcium carbonate. American Journal of Therapeutics 1999;6(6):313–321.
