Probiootikumid

Teemad: probiootikumid · seedimine · immuunsus · stress

Probiootikumid on elusad mikroorganismid – enamasti bakterid, mõnikord pärmseened –, mis piisavas koguses manustatuna mõjuvad soolestiku mikrofloorale soodsalt. Eesti keeles kasutatakse sageli ka nimetust piimhappebakterid, kuigi see pole täpne sünonüüm: kõik piimhappebakterid ei ole probiootikumid ja kõik probiootikumid ei ole piimhappebakterid. Täpne vahe tuleb allpool.

Inimese soolestikus elab üle 500 liigi mikroobi – kokku triljoneid rakke, mis kaaluvad täiskasvanul 1–2 kilogrammi. See kogukond, mida nimetatakse soolestiku mikrobioomiks, mõjutab seedimist, immuunsust, põletikutaset ja uuringute järgi isegi meeleolu. Kui mikrobioomi tasakaal häirub – antibiootikumikuuri, stressi, halva toitumise või haiguse tõttu –, võivad ilmuda kõhuhäired, korduvad infektsioonid või väsimus. Probiootikumide eesmärk on seda tasakaalu toetada ja vajaduse korral taastada.¹

Mis on probiootikumid ehk piimhappebakterid?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineeris probiootikumid 2001. aastal lühidalt: elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on tervisele kasulikud. Sõna „probiootikum“ tuleb ladinakeelsest pro bios – „elu poolt“. Termin „piimhappebakter“ on vanem ja laiem – see kirjeldab baktereid, mis toodavad piimhapet käärimise teel, kuid ei tähenda automaatselt probiootilisi omadusi.

Probiootilisteks bakteriteks loetakse ainult neid tüvesid, mille tervisemõju on tõestatud kliinilistes uuringutes. Iga tüvi on unikaalne – Lactobacillus rhamnosus GG käitub erinevalt kui Lactobacillus acidophilus La-5, isegi kui mõlemad kuuluvad samasse perekonda.

Inimese soolestikus elavad kõik need perekonnad koos – ja nende omavaheline tasakaal ongi see, mida probiootikumid mõjutavad. Laktobatsillid domineerivad peensooles, bifidobakterid käärsooles. S. boulardii on erandlik: see on pärmik, mitte bakter, mistõttu antibiootikumid teda ei tapa – just sel põhjusel kasutatakse seda antibiootikumikuuri ajal.²

Mida probiootikumid kehas teevad?

Apteegis küsitakse tihti: „Milleks see üldse vajalik on, kui ma söön niigi jogurtit?“ Hea küsimus. Jogurt annab baktereid – aga probiootikumide mõju ulatub kaugemale kui lihtsalt seedimine.

70% immuunsusest – soolestikus

Kujuta ette, et soolestik on keha suurim piirivalvepunkt. Iga päev läbib seda toit, vesi, bakterid, viirused – kogu välismaailm. Siin paikneb ligikaudu 70% inimese immuunrakkudest. Mitte kopsudes, mitte veres – soolestikus.¹

Probiootikumid immuunsusele toetavad seda piirivalvet kolmel viisil: nad konkureerivad patogeensete bakteritega koha pärast sooleseinal, toodavad lühikese ahelaga rasvhappeid, mis tugevdavad soolebarjääri, ja annavad immuunsüsteemile signaale – „see on sõber, mitte vaenlane“. Tulemus pole nähtav nii kiiresti kui paratsetamool, kuid sügavam ja püsivam.

Soolestiku-aju telg: miks kõht „tunneb“ stressi

Siin tuleb üllatus, mida enamik inimesi ei tea: 90% serotoniinist toodetakse soolestikus, mitte ajus. Serotoniin on hormoon, mis mõjutab meeleolu, und ja ärevust. Soolestiku ja aju vahel kulgeb vagusnärv – pidev kahesuunaline liin, kus signaalid liiguvad mõlemas suunas.

Praktiline tagajärg: pikk stressiperiood muudab soolestiku mikrobiootat. Häiritud mikrobioota omakorda võib süvendada ärevust ja meeleolulangust. See ei ole müstika – süstemaatiline ülevaade 43 uuringust näitas, et probiootikumide kasutamine vähendas depressiivseid sümptomeid mõõdukalt 4–9 nädala jooksul.³ Sama nõiaring kehtib ka magneesiumi ja stressi puhul – kaks erinevat ainet, sama süsteem.

Probiootikumid, prebiootikumid ja sünbiootikumid – mis vahe on?

Pakendil seisab „pre+probiootikum“ ja ostja mõtleb: kas ma pean mõlemat? Kas see on lihtsalt turundus? Ei ole – aga vahe on oluline teada.

Lihtne võrdlus: probiootikum on aednik, prebiootikum on muld. Aednik saab töötada ka halvemas mullas – kuid heas mullas annab paremaid tulemusi. Prebiootikum ise ei sisalda ühtegi elusat bakterit, see on lihtsalt toit probiootikumidele. Inuliin sibulatest ja küüslaugust, FOS artišokist – need kõik toitavad soolestiku kasulikke baktereid.

Kas peab mõlemat võtma? Ehk: kas prebiootikumid ja probiootikumid on teineteist täiendavad või asendavad? Lühike vastus: probiootikum töötab ka ilma. Aga uuringud viitavad, et kombinatsioon on tõhusam, eriti mikrobioota pikemaajalisel toetamisel – seepärast on enamikul kvaliteetsetel toodetel mõlemad sees.¹

Millal probiootikumid tõenduspõhiselt aitavad?

Probiootikumide kohta levib palju müüte mõlemas suunas – neid peetakse nii imerohuks kõige vastu kui ka kasutuks lisandiks. Tegelikkus on täpsem: mõne näidustuse puhul on tõendus tugev, mõne puhul lubav, mõne puhul nõrk. Alljärgnev tabel näitab hetkeseisu.

Antibiootikumikuur

Antibiootikumid ei erista häid ja halbu baktereid – nad hävitavad kõik. Selle tagajärjeks on sageli kõhulahtisus, mida nimetatakse antibiootikumiga seotud kõhulahtisuseks (AAD). Kaks sõltumatut meta-analüüsi – üks 42 uuringuga (11 305 osalejat), teine 36 uuringuga (9312 osalejat) – näitasid mõlemad, et probiootikumide kasutamine antibiootikumikuuri ajal vähendab AAD riski 37–38%.²⁴

Oluline praktiline detail: probiootikumid antibiootikumikuuri ajal ja järel tuleb võtta vähemalt 2 tundi pärast antibiootikumi annust – nii väheneb oht, et antibiootikum jõuab probiootikumi bakterid kohe hävitada. Erandiks on S. boulardii — pärmikuna talub ta antibiootikume, mistõttu 2-tunnist vahet pole vaja.

Kõhulahtisus ja toidumürgitus

Äge kõhulahtisus – olgu põhjuseks reisil saadud infektsioon, toidumürgitus või viirusgastroenteriit – on üks levinumaid probiootikumide kasutamise põhjuseid. Meta-analüüs 12 kliinilise uuringu andmetega lastel näitas, et probiootikumid lühendasid kõhulahtisuse kestust ja haiglas viibimise aega ning raviefekt oli 2. päevaks kaks korda parem kui kontrollrühmas.⁸

Täiskasvanutel on tõendus hajusam: 35 kliinilist uuringut koondav ülevaade leidis positiivse efekti IBD, H. pylori infektsiooni ja antibiootikumidest tingitud kõhulahtisuse korral, kuid üldises ägedas gastroenteriidis jäi mõju ebaselgeks.⁹ Reisi eel alustatud probiootikumikuur – eriti S. boulardii – on siiski laialdaselt soovitatud ja praktilises apteegitöös enim kasutatav näidustus.

Seedimine ja IBS

Ärritunud soole sündroom (IBS) mõjutab hinnanguliselt 10–15% täiskasvanud elanikkonnast Euroopas. Probiootikumid seedimisele on üks sagedamini otsitavaid kombinatsioone – ja põhjusega: teatud tüved, eriti Bifidobacterium longum 35624 ja Lactobacillus plantarum, on näidanud kliinilistes uuringutes IBS-i sümptomite – puhituse, kõhuvalu ja ebaregulaarse roojamise – leevendamist. Efekt on tüvespetsiifiline: üldised „seedimise probiootikumid“ ei toimi IBS-i puhul sama hästi kui spetsiifiliselt uuritud tüved.

Vererõhk

Probiootikumide seos vererõhuga on uuem uurimisvaldkond. Umbrella-meta-analüüs, mis koondas 14 eraldi meta-analüüsi kokku 15 494 osalejalt, näitas, et probiootikumid vähendasid süstoolset vererõhku keskmiselt 2,0 mmHg ja diastoolset 1,3 mmHg.⁶ Efekt oli suurem üle 50-aastastel ja hüpertensiooni või diabeediga patsientidel. Kliiniliselt on tegemist tagasihoidliku, kuid statistiliselt olulise muutusega – probiootikumid ei asenda ravimeid, kuid võivad toetada elustiili muutusi.

L. plantarum spetsiifiliselt vähendas süstoolset vererõhku 1,6 mmHg ja diastoolset 0,9 mmHg – homogeenne tulemus seitsmest uuringust 653 osalejaga.⁷

Probiootikumid toidus: looduslikud piimhappebakterid

Enne toidulisandeid tasub vaadata, mida toit pakub. Looduslikud probiootikumid – ehk fermenteeritud toitudes leiduvad elusad bakterid – ei ole küll alati kliiniliselt uuritud tüved, kuid toetavad mikrobiootat igapäevaselt ja on seedimisele üldiselt kasulikud.

Toidust saadavad piimhappebakterid toidus on hea igapäevane alus, kuid neil on kaks piirangut. Esiteks: toidust saadavate bakterite kogus on väiksem ja ebaühtlasem kui toidulisandis. Teiseks: toidumürgituse, antibiootikumikuuri või konkreetse terviseseisundi korral on vaja spetsiifilist tüve konkreetses annuses – seda toidust kätte saada on keeruline.

Kuidas probiootikume võtta?

Probiootikumide võtmise kohta levib vastukäivaid soovitusi. Tegelikkus on lihtsam, kui paistab.

1. Vali tüvi näidustuse järgi, mitte CFU-arvu järgi

   Suurim arv miljardeid ei tähenda paremat toimet. Antibiootikumikuuri puhul on uuritud tüved L. rhamnosus GG ja S. boulardii, IBS-i puhul B. longum 35624 ning reisikõhulahtisuse ennetamiseks S. boulardii. Üldiseks toetamiseks sobib mitmiktüveline toode vähemalt 5–10 miljardi CFU-ga.

2. Võta tühja kõhuga või koos väikese toidukorraga

   Maohape on probiootikumide suurim vaenlane. Tühja kõhuga on maohape kõige lahjem – umbes 30 minutit enne sööki on optimaalne aeg. Mõned kapslid on maohappekindla kattega, sel juhul pole ajastus nii kriitiline. Erandiks on S. boulardii – pärmikuna on ta maohappele vastupidav.

3. Antibiootikumiga: hoia 2-tunnine vahe

   Kui võtad probiootikume antibiootikumikuuri ajal, jäta antibiootikumi annuse ja probiootikumi vahele vähemalt 2 tundi. Nii väheneb oht, et antibiootikum jõuab probiootikumi bakterid enne soolestikku jõudmist hävitada. Jätka probiootikumide võtmist veel 1–2 nädalat pärast kuuri lõppu.

4. Hinda tulemust 4 nädala järel

   Probiootikumid ei toimi üleöö. Seedimise muutused on tavaliselt märgatavad 2–4 nädalaga, immuunsuse toetamine võtab kauem. Kui 4–6 nädala järel tulemust pole, tasub kaaluda teist tüve või konsulteerida apteekriga – tüvespetsiifilisus on oluline.

Oluline: Probiootikumid on üldiselt ohutud tervetele täiskasvanutele ja lastele. Immuunpuudulikkusega inimesed, intensiivravil viibijad ja äsja opereeritud patsiendid peaksid enne kasutamist konsulteerima arstiga.

Probiootikumid eri eluetappidel

Probiootikumide vajadus ja sobivad tüved muutuvad vanusega. Imiku soolestik on täiesti erinev keskkond võrreldes täiskasvanu omaga – ja seda tuleb toote valikul arvestada.

Rasedus ja imikud

Ema soolestiku mikrobioota mõjutab otseselt last – nii sünnituse ajal (vaginaalne mikrobioota) kui rinnapiima kaudu. Meta-analüüs 24 randomiseeritud kontrolluuringust (2761 ema, 1756 imikut) näitas, et raseduse ja imetamise ajal võetud probiootikumid suurendasid rinnapiima kasulike bakterite hulka 24% ja vähendasid imikute koolikute riski 70%.⁵

Probiootikumid naistele – sealhulgas rasedatele – on üldiselt ohutud – suurimad tõenduspõhised tüved on Lactobacillus, Bifidobacterium ja Streptococcus thermophilus. Raseduse ajal on soolestiku mikrobioota toetamine eriti oluline ka kõhukinnisuse leevendamiseks, mis on sage kaebus teisel ja kolmandal trimestril.

Lapsed: probiootikumid koos D-vitamiiniga

Laste puhul küsitakse apteegis sageli: kas probiootikum ja D-vitamiin sobivad koos võtta? Vastus on jah – need ei mõjuta teineteise imendumist. Veelgi enam: mõlemad toetavad immuunsüsteemi eri mehhanismide kaudu ja nende kombinatsioon on lastel põhjendatud eelkõige sügis-talvisel perioodil.

D-vitamiin reguleerib immuunrakkude aktiivsust, probiootikumid toetavad soolestiku barjääri ja mikrobioomi tasakaalu – kaks erinevat tasandit, mis täiendavad teineteist. Probiootikumid lastele toimivad paremini, kui D-vitamiini tase on normaalne: madal D-vitamiini tase on seotud suurema vastuvõtlikkusega infektsioonidele, millele probiootikumid omakorda vastu töötavad. Milliseid vitamiine Eesti lapsed talvel enim vajavad on eraldi teema – aga D-vitamiin on seal alati nimekirjas esikohal.

Täiskasvanud ja eakad

Vanusega väheneb soolestiku mikrobioomi mitmekesisus – bifidobakterite hulk langeb, patogeensete bakterite osakaal võib kasvada. See seletab osaliselt, miks eakatel on sagedasemad seedehäired, nõrgem immuunvastus ja suurem vastuvõtlikkus infektsioonidele. Mitmiktüvelised probiootikumid koos prebiootiliste kiudainetega on selles vanusegrupis enim uuritud sekkumine.

Proviisori kommentaar

Probiootikumid on apteegis üks kõige sagedamini valesti ostetud tootekategooria. Inimene tuleb sisse, näitab pakendil olevat miljardite arvu ja küsib: „Kas see on hea?“ Miljardit on kergesti võrrelda – aga see pole õige küsimus.

Õige küsimus on: mis tüvi, mis näidustusel. Siin on kolm asja, mida pakendil tegelikult vaadata:

• Tüve täisnimi koos tüvekoodiga – nt L. rhamnosus GG, mitte lihtsalt „Lactobacillus“
• CFU-arv säilivusaja lõpus, mitte tootmise ajal – paljudel odavamatel toodetel langeb see poole võrra
• Säilitustingimused – külmkapis hoitavad tooted ei ole automaatselt paremad, kuid temperatuuritundlikel tüvedel on see oluline

Oluline: Kui inimene on saanud laia toimespektriga antibiootikumi ja kõht on hakanud lahti minema, soovitan alati S. boulardii – pärmikuna talub see antibiootikume otse kõrvuti võttes. Tavaliste probiootikumide puhul jätan alati vähemalt 2-tunnise vahe.

Pikaajaline kasutamine on üldiselt ohutu. Erand: immunosupresseeritud patsiendid ja intensiivravil viibijad – neil on elusate mikroorganismide manustamine teatud riskiga ja nõuab arsti nõusolekut.

KKK

Mis vahe on probiootikumidel ja piimhappebakteritel?

Piimhappebakter on laiem mõiste – see kirjeldab baktereid, mis toodavad piimhapet käärimise teel. Probiootikum on täpsem: elusad mikroorganismid, mille tervisemõju on tõestatud kliinilistes uuringutes konkreetse tüve ja annuse kohta. Kõik probiootikumid ei ole piimhappebakterid (nt S. boulardii on pärmik) ja kõik piimhappebakterid ei ole probiootikumid – hapukapsas sisaldab laktobatsille, kuid nende kliinilist toimet pole sama tüve puhul tõestatud.

Kas probiootikume peab võtma antibiootikumi ajal või pärast?

Mõlemal ajal – kuid vahega. Antibiootikumiga paralleelselt võtmine on põhjendatud ja tõenduspõhine, kuid probiootikumi ja antibiootikumi annuse vahele tuleb jätta vähemalt 2 tundi. Pärast kuuri lõppu jätka probiootikumide võtmist veel 1–2 nädalat, et mikrobioota taastumine saaks toetust.

Kas kõik apteegis müüdavad probiootikumid on võrdväärsed?

Ei. Toodete vahel on olulisi erinevusi tüve, CFU-arvu säilivusaja lõpus, kapslitüübi ja säilitustingimuste osas. Odavamatel toodetel on pakendil kirjas tootmisaegne CFU-arv, mis võib säilivusaja lõpuks olla poole võrra väiksem. Vaata, et pakendil oleks tüve täisnimi koos tüvekoodiga – nt Lactobacillus rhamnosus GG, mitte lihtsalt „Lactobacillus“.

Kas probiootikume tohib raseduse ajal võtta?

Jah, üldiselt on probiootikumid rasedatele ohutud. Suurimad tõenduspõhised tüved – Lactobacillus, Bifidobacterium ja Streptococcus thermophilus – on randomiseeritud uuringutes näidanud head ohutusprofiili. Meta-analüüs 24 RCT põhjal kinnitas, et ema probiootikumid vähendasid imikute koolikute riski 70%. Kõrge riskiga raseduse korral konsulteeri arstiga.

Kas probiootikumid tõesti tugevdavad immuunsust?

Probiootikumidel puuduvad EL-is heakskiidetud näidustused – seega ei tohi ükski tootja seda pakendil lubada. Teaduslikult on seos olemas: kuna 70% immuunrakkudest asub soolestikus, mõjutab mikrobioota tasakaal immuunvastuse kvaliteeti. Kuid see pole sama mis „probiootikum tugevdab immuunsust“ – mõju on kaudne ja tüvespetsiifiline.

Kas probiootikumid aitavad kõhulahtisuse ja toidumürgituse korral?

Lastel on tõendus tugev – probiootikumid lühendasid ägeda kõhulahtisuse kestust ja raviefekt oli 2. päevaks kaks korda parem kui ilma. Täiskasvanutel on tõendus hajusam: antibiootikumidest ja H. pylori-st tingitud kõhulahtisuse korral on mõju tõestatud. Reisikõhulahtisuse ennetamiseks on S. boulardii laialdaselt kasutatav, kuigi üldine gastroenteriit ei allu alati probiootikumidele ühtmoodi.

Mitu miljardit bakterit peaks probiootikumis olema?

CFU-arv iseenesest ei näita toime tugevust – oluline on tüvi ja näidustus. Üldiseks toetamiseks piisab tavaliselt 5–10 miljardist CFU-st päevas. Antibiootikumiga seotud kõhulahtisuse ennetamiseks on uuringud näidanud suuremat efekti kõrgemate annustega (≥10 miljardit CFU). Vaata alati, et arv oleks garanteeritud säilivusaja lõpus, mitte tootmise ajal.

Allikad

1. Gomaa EZ. Human gut microbiota/microbiome in health and diseases: a review. Antonie Van Leeuwenhoek. 2020;113(12):2019–2040.

2. Goodman C, Keating G, Georgousopoulou E, Hespe C, Levett K. Probiotics for the prevention of antibiotic-associated diarrhoea: a systematic review and meta-analysis. BMJ Open. 2021;11(8):e043054.

3. Alli SR, Gorbovskaya I, Liu JCW, Kolla NJ, Brown L, Müller DJ. The Gut Microbiome in Depression and Potential Benefit of Prebiotics, Probiotics and Synbiotics: A Systematic Review of Clinical Trials and Observational Studies. Int J Mol Sci. 2022;23(9):4494.

4. Liao W, Chen C, Wen T, Zhao Q. Probiotics for the Prevention of Antibiotic-associated Diarrhea in Adults: A Meta-Analysis of Randomized Placebo-Controlled Trials. J Clin Gastroenterol. 2021;55(6):469–480.

5. Alemu BK, Azeze GG, Wu L, Lau SL, Wang CC, Wang Y. Effects of maternal probiotic supplementation on breast milk microbiome and infant gut microbiome and health: a systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials. Am J Obstet Gynecol MFM. 2023;5(11):101148.

6. Zarezadeh M, Musazadeh V, Ghalichi F jt. Effects of probiotics supplementation on blood pressure: An umbrella meta-analysis of randomized controlled trials. Nutr Metab Cardiovasc Dis. 2023;33(2):275–286.

7. Lewis-Mikhael AM, Davoodvandi A, Jafarnejad S. Effect of Lactobacillus plantarum containing probiotics on blood pressure: A systematic review and meta-analysis. Pharmacol Res. 2020;153:104663.

8. Huang R, Xing HY, Liu HJ, Chen ZF, Tang BB. Efficacy of probiotics in the treatment of acute diarrhea in children: a systematic review and meta-analysis of clinical trials. Transl Pediatr. 2021;10(12):3248–3260.

9. Mitra AK, Asala AF, Malone S, Mridha MK. Effects of Probiotics in Adults with Gastroenteritis: A Systematic Review and Meta-Analysis of Clinical Trials. Diseases. 2023;11(4):138.

Teemad: probiootikumid · seedimine · immuunsus · stress