Magneesiumiõli: mis teadus näitab

Teemad: magneesium · imendumine · lihased · stress · uni · kõrvaltoimed

Magneesiumiõli on magneesiumkloriidi kontsentreeritud vesilahus, mida kantakse nahale spreina, kreemina või kasutatakse vannilisandina. Nimetusest „õli“ hoolimata pole tegu õliga – segu tundub nahal lihtsalt libe ja õline, kuna magneesiumkloriid on väga hügroskoopne. Tootjad lubavad, et see on kiire ja mugav viis tõsta keha magneesiumitaset ilma seedetrakti kõrvaltoimeteta.

Mis on magneesiumiõli ja miks seda nii nimetatakse

Magneesiumiõli ei ole botaaniline ega toiduõli. See saadakse magneesiumkloriidi helveste lahustamisel vees ning tulemuseks on kontsentreeritud soolalahus. Suure kontsentratsiooni tõttu tundub vedelik nahal libe ja õline – sellest ka nimi, mis võib tegelikkuses eksitada.

Toorainena kasutatakse enamasti niinimetatud Zechsteini merest pärit magneesiumkloriidi, mis pärineb Euroopas sügaval maa all paikneva iidse mereveekogumi jäänustest. Turunduses rõhutatakse selle „looduslikkust“ ja „puhtust“, kuid keemiliselt on tegu sama ühendiga, mida leidub ka tavalises magneesiumkloriidi toidulisandis.

Magneesiumiõli müüakse pihustuspudelites (levinud nimetus magneesium sprei), kreemidena ja helvestena, mida saab lahustada jalavannis. Kasutuseesmärgid on tavaliselt lihaspinge leevendamine, une toetamine ja üldine lõõgastus – samad valdkonnad, kus magneesiumi kasu on üldiselt tuntud, kuid manustamisviis on erinev.

Kuna magneesiumi imendumine läbi naha erineb oluliselt suukaudsest imendumisest, tasub kohe alguses selgeks teha, mida see praktikas tähendab. Erinevus suukaudsest magneesiumist ei seisne ainult manustamisviisis. Magneesiumkloriid sisaldab ligikaudu 12% elementaarset magneesiumi – see on suhteliselt väike osakaal võrreldes näiteks magneesiumoksiidiga (~60%), kuid parem imenduvus teeb sellest suukaudsel kasutamisel üsna hea valiku. Nahale kantuna on olukord teine – ja just sellest räägib järgmine sektsioon.

Kuidas magneesiumiõli kehas toimib – magneesiumi imendumine nahka

Idee on ahvatlev: kanna vedelikku nahale ja magneesium jõuab otse kudedesse, ilma et peaks läbima seedetrakti. Tegelikkuses on nahk evolutsiooniliselt kujunenud just selleks, et väliseid aineid eemal hoida, mitte neid sisse lasta.

Magneesiumioonid saavad naha sarvkihti läbida peamiselt kahel teel – otse rakkudevahelise ruumi kaudu või juuksefolliikulite kaudu. Just juuksefolliikulid moodustavad kõige lühema ja lihtsama tee, kuid need katavad kõigest 0,1–1% naha kogupindalast. See on anatoomiliselt kitsas värav magneesiumioonide jaoks, mistõttu süsteemset toimet on raske saavutada pelgalt naha kaudu.

Olemasolevad kliinilised uuringud toetavad seda skeptilist hinnangut. 2017. aastal avaldatud teadusülevaade koondas seni tehtud transdermaalse magneesiumi uuringud ja jõudis selge järelduseni: tõendusbaas ei toeta transdermaalse magneesiumi propageerimist.¹ Ülevaates kirjeldatud kahenädalane pilootuuring (n = 25, neist lõpetas 21) mõõtis magneesiumkreemi kasutamise mõju seerumi magneesiumitasemele – tulemuseks oli 8,5% tõus, kuid see osutus statistiliselt oluliseks ainult mittesportlaste alarühmas (p = 0,02); kogu valimis jäi tulemus statistiliselt ebaoluliseks. Sama ülevaade kirjeldab ka teist, 12-nädalast sprei-uuringut (n = 9), milles kasutati juustesse ladestunud ainete analüüsi – meetodit, mida ülevaate autorid ise nimetavad vähem usaldusväärseks kui otsest seerumi mõõtmist.¹

Mõlema uuringu ühine joon on väike valim, lühike kestus ja tulemused, mis ei kinnita üheselt, et naha kaudu jõuaks organismi piisavalt magneesiumi süsteemse mõju saavutamiseks.¹

See ei tähenda, et magneesiumiõli kasutamine oleks kasutu. Kohalik toime nahale – massaaži käigus soojenenud lihasele kandmine või jalavann enne magamaminekut – võib anda lõõgastava tunde sõltumata sellest, kas magneesium ise süsteemselt imendub. Küsimus on ainult selles, milleks toodet kasutatakse: kohaliku lõõgastuse jaoks on see mõistlik valik, magneesiumipuuduse raviks organismis mitte niivõrd.

Huvitav nüanss: magneesiumipuuduse korral suureneb imendumise efektiivsus üldiselt kõikjal kehas, sealhulgas võib-olla ka nahas – see tähendab, et tugeva puuduse korral võib naha kaudu manustamine avaldada suuremat mõju kui piisava taseme korral, mil keha juba vähendab imendumist.² Praktikas ei ole seda teooriat aga piisavalt uuritud, et sellele annustamissoovitusi rajada.

Magneesiumiõli kasutamine samm-sammult

Magneesiumiõli kasutamine on lihtne, kuid mõned praktilised nüansid mõjutavad seda, kui mugav kasutuskogemus on – eriti alguses, kui nahk pole kontsentreeritud soolalahusega harjunud.

1. Samm 1: Tee patch-test

   Enne esimest kasutamist kanna väike kogus (paar tilka) siseküünarvarrele ja oota 24 tundi. Kontrollitud kontsentratsiooniga tooteid talub enamik inimesi hästi, kuid kipitustunne või punetus tekib mõnel juba esimesel kasutuskorral.

2. Samm 2: Vali sobiv piirkond

   Levinumad kohad on sääred, käsivarred, õlad ja alaselg – piirkonnad, kus nahk on paksem ja vähem tundlik. Väldi näopiirkonda, kaenlaid ja bikiinipiirkonda, kus nahk on õhem ja ärritus tõenäolisem.

3. Samm 3: Pihusta ja masseeri

   Pihusta 4–6 korda soovitud piirkonnale ja masseeri kergelt, kuni vedelik on nahka imendunud. Lihaspinge korral vali just see piirkond, kus pinget on kõige rohkem tunda.

4. Samm 4: Jäta nahale vähemalt 20–30 minutiks

   Mida kauem lahus nahal püsib, seda rohkem aega jääb võimalikuks imendumiseks. Kui plaanid duši alla minna, tee seda alles pärast seda aega.

5. Samm 5: Loputa, kui nahk on tundlik

   Kui tekib pikaajaline kipitus või ärritus, loputa piirkond veega. Esmakordsetel kasutajatel on see üsna tavaline reaktsioon kontsentreeritud soolalahusele.

Kui kipitus või sügelus püsib korduvalt pärast iga kasutuskorda, on mõistlik lahjendada toodet veega või vähendada kasutussagedust. See on kõige levinum magneesiumiõli kõrvaltoime – valdavalt lokaalne ja mööduv, mitte süsteemne reaktsioon.¹

Oluline: ära kanna magneesiumiõli katkisele nahale, hiljutistele haavadele ega vahetult pärast raseerimist – ärritus on siis tugevam ja ettearvamatum.

Erinevalt suukaudsest magneesiumist, mille annustamine on täpselt kirjeldatud milligrammides, ei ole nahale kantava koguse ja tegelikult organismi jõudva magneesiumi koguse vahel selget seost – seetõttu ei saa „õiget annust“ määrata samal viisil nagu tableti puhul. Praktikas tähendab see, et magneesiumiõli kasutamise sagedus sõltub pigem individuaalsest tundest ja taluvusest kui täpsest protokollist.

Millal ja kui tihti magneesiumiõli kasutada

Sagedane küsimus apteegis: kas magneesiumiõli sobib igapäevaseks kasutamiseks või on parem seda kasutada harvem, vajaduspõhiselt? Vastus sõltub eesmärgist.

Magneesiumiõli enne magamaminekut on üks levinumaid kasutusviise – see ühtib üldise sooviga enne und lõõgastuda. Magneesiumiõli kandmine säärtele või õlgadele osana õhtusest rutiinist võib toimida pigem lõõgastava rituaalina kui otsese une parandajana, kuna teaduslik tõendus otsese unemõju kohta naha kaudu manustamisel puudub.¹ Küll aga toetab suukaudse magneesiumi mõju unele tugevam tõendusbaas – see on üks põhjus, miks järgmine sektsioon kõrvutab mõlemat varianti otse.

Teine levinud kasutusaeg on pärast trenni – lihaspinge ja väsimuse tõttu otsivad paljud aktiivsed inimesed kohalikku leevendust. Siin on põhjendus pigem massaažitaolises toimes ja lokaalses soojustundes kui magneesiumi tõestatud süsteemses toimes.

Oluline erisus: ülaltoodud „sageduse“ tabel käsitleb nahale kandmist, mitte suukaudset annustamist. Kui eesmärk on tõsta organismi üldist magneesiumitaset, kehtib EFSA kehtestatud ohutuspiir toidulisandi kujul saadavale magneesiumile – täiskasvanutel 250 mg elementaarset magneesiumi päevas – ning see piir puudutab suukaudseid vorme, mitte nahale kantavat toodet.³

Kas magneesiumiõli võib kasutada iga päev? Enamiku inimeste puhul jah, kui nahk seda talub. Erinevalt suukaudsetest vormidest, mille liigne kogus võib põhjustada kõhulahtisust, on naha kaudu manustamisel peamine piirav tegur kohalik ärritus, mitte süsteemne üleannustamine – kuna naha läbilaskvus on niivõrd piiratud, on ka üleannustamise risk sel viisil väga väike.

Küsimus, mida tasub endale enne rutiini lisamist esitada, on lihtne: kas ootan sellelt lõõgastavat rituaali või konkreetset magneesiumitaseme tõusu? Esimese jaoks sobib see hästi. Teise jaoks tasub kaaluda pigem suukaudseid vorme, millest räägib täpsemalt erinevate magneesiumi vormide võrdlus.

Kellele magneesiumiõli sobib ja kellele mitte

Magneesiumiõli sobib eelkõige neile, kes otsivad kohalikku lõõgastust, mitte kiiret lahendust tõestatud magneesiumipuudusele. See vahe on praktikas oluline, sest ootused määravad, kas kasutaja jääb tootega rahule.

Tundliku seedimisega inimestele – kellel suukaudne magneesium põhjustab kõhulahtisust või ebamugavust – võib nahale kantav vorm pakkuda alternatiivi ilma seedetrakti koormamata, isegi kui süsteemne mõju jääb tagasihoidlikuks. Siin ei tulene kasu niivõrd organismi jõudva magneesiumi kogusest, vaid sellest, et toode ei läbi seedetrakti.

Magneesiumiõli kõrvaltoimed on enamasti lokaalsed: kõige sagedamini esineb naha kipitust, punetust või ärritust, eriti kontsentreeritud lahuse ja tundliku naha korral.

Hoiatus: rasedatel, neeruhaigusega ja madala vererõhuga inimestel tasub magneesiumiõli kasutamine enne rutiini lisamist arsti või ämmaemandaga läbi rääkida. Üleannustamise risk on nahale kandes küll minimaalne, kuid uue toote kasutuselevõtt nendes rühmades nõuab siiski ettevaatust.

Lihaskrambid – sage põhjus, miks inimesed magneesiumiõli üldse otsivad – võivad olla seotud magneesiumipuudusega, kuid ka vedelikubilansi häirete, lihasväsimuse või muude teguritega. Ka suukaudse magneesiumi kasu krampide ennetamisel ei ole sugugi nii selge, kui turunduses jäetakse mulje: 2020. aasta Cochrane’i süstemaatiline ülevaade 11 uuringu põhjal leidis, et vanematel täiskasvanutel ei anna magneesium kliiniliselt olulist kasu krampide ennetamisel, rasedatel on tulemused vastuolulised.⁵ Kui krambid on sagedased ja häirivad und, on mõistlikum pöörduda arsti poole ja pöörata tähelepanu tasakaalustatud toitumisele, mitte jääda lootma ainult nahale kantavale vormile – täpsemalt saab lugeda magneesiumi rollist lihaskrampide puhul.

Naha ärritus on kõige levinum piirang. Kontsentreeritud magneesiumkloriidi lahus on osmootselt aktiivne ja võib tundlikumal nahal põhjustada kipitust juba esimestel kasutuskordadel – see on lahuse enda omadus, mitte allergiline reaktsioon, ning enamasti taandub see korduva kasutamisega, kui nahk sellega harjub.

Magneesiumiõli vs suukaudne magneesium – mida valida

Kokkuvõttes: kui eesmärk on tõestatud ja mõõdetav mõju magneesiumitasemele, on suukaudne vorm – olgu tsitraat, glütsinaat või malaat – endiselt esmavalik. Magneesiumiõli on pigem täiendav rituaal kui asendus.

Proviisori kommentaar

Magneesiumiõli kohta küsitakse apteegis tavaliselt kahel viisil: kas see aitab lihaskrampide vastu ja kas seda saab kasutada koos tablettidega. Enamasti on vastus mõlemale „võib proovida, kuid ära oota imesid“.

Vähetuntud fakt: tavatoodetes kasutatav magneesiumkloriidi lahus on tootjate andmetel tavaliselt suure kontsentratsiooniga, samas kui mere enda magneesiumisisaldus on palju väiksem – merevee magneesiumikontsentratsioon jääb teadusandmetel ligikaudu 55 mmol/l juurde, Surnumeres aga kuni ligi 200 mmol/l.¹ Just suur kontsentratsioon seletab nii lõõgastavat „õlist“ tunnet kui ka kipitust tundlikumal nahal.

Kolm praktilist soovitust:

• Alusta väiksema kogusega (2–3 pihustust) ja suurenda järk-järgult, kui nahk seda talub
• Kanna toodet pärast dušši, kui nahk on niiske – mõned kasutajad märkavad siis vähem kipitust
• Kui otsid tõestatud mõju magneesiumitasemele, kombineeri nahale kantav vorm suukaudse preparaadiga, mitte ära asenda üht teisega

See vorm sobib eriti hästi neile, kes soovivad lisada õhtusesse rutiini lõõgastava elemendi, ilma et peaksid võtma veel ühte tabletti – see on pigem meeleolu ja rituaali kui mõõdetava toitainetaseme küsimus.

KKK

Kas magneesiumiõli imendub tegelikult nahka?

Osaliselt. Magneesiumioonid saavad nahka läbida peamiselt juuksefolliikulite kaudu, mis moodustavad vaid 0,1–1% naha pindalast. Väikesed kliinilised uuringud on näidanud vastuolulisi tulemusi – mõnel juhul kerget seerumitaseme tõusu, mõnel juhul ei ole mõõdetavat muutust üldse ilmnenud. Süsteemse mõju saavutamiseks piisava koguse imendumine ei ole praeguse tõendusbaasi järgi kindel.

Kas magneesiumiõli aitab lihaskrampide vastu?

Kohalik lõõgastav toime on usutav ja paljud kasutajad kogevad leevendust, kuid see võib olla seotud massaaži ja soojusega, mitte ainult magneesiumi enda toimega. Kui krambid on sagedased, on suukaudne magneesium tõenduspõhiselt tugevam valik.

Kui tihti võib magneesiumiõli kasutada?

Enamikule inimestele sobib igapäevane kasutamine, kui nahk seda talub. Erinevalt suukaudsest magneesiumist ei ole nahale kandmisel selget ülempiiri, kuna imendumine on niivõrd piiratud – peamine piirav tegur on kohalik ärritus, mitte üleannustamise oht.

Miks magneesiumiõli kipitab või sügeleb nahal?

Tegemist on kontsentreeritud soolalahusega, mis on osmootselt aktiivne – see on palju kontsentreeritum kui näiteks merevesi. Kipitus on levinud reaktsioon, eriti esimestel kasutuskordadel, ega ole tavaliselt allergiline reaktsioon. Lahjendamine veega või kasutussageduse vähendamine aitab enamasti.

Kas magneesiumiõli sobib raseduse ajal?

Kuna nahale kandmisel on üleannustamise risk minimaalne, peetakse seda üldiselt suhteliselt ohutuks, kuid raseduse ajal on mõistlik iga uue toote kasutamine enne ämmaemanda või arstiga läbi rääkida.

Kas magneesiumiõli asendab magneesiumitabletti?

Ei. Tõenduspõhisus süsteemse magneesiumitaseme tõstmisel on suukaudsetel vormidel oluliselt tugevam. Magneesiumiõli sobib pigem täienduseks või lõõgastavaks rituaaliks kui asenduseks.

Allikad

1. Gröber U, Werner T, Vormann J, Kisters K. Myth or Reality—Transdermal Magnesium?. Nutrients. 2017;9(8):813.

2. Uwitonze AM, Razzaque MS. Role of Magnesium in Vitamin D Activation and Function. J Am Osteopath Assoc. 2018;118(3):181–189.

3. European Food Safety Authority. Dietary Reference Values for magnesium. EFSA Journal. 2015;13(7):4186.

4. European Commission. Commission Regulation (EU) No 432/2012 establishing a list of permitted health claims made on foods.

5. Garrison SR, Korownyk CS, Kolber MR jt. Magnesium for skeletal muscle cramps. Cochrane Database Syst Rev. 2020;9(9):CD009402.

Teemad: magneesium · imendumine · lihased · stress · uni · kõrvaltoimed