Probiootikumid kõhulahtisuse vastu: mis toimib ja kellel?

Teemad: probiootikumid · seedimine · annustamine

Probiootikumid on elusad mikroorganismid – bakterid ja pärmseened –, mis toetavad soolestiku mikrobioomi tasakaalu. Kõhulahtisuse kontekstis tähendab see konkreetset kliinilist küsimust: kas teatud probiootikumitüved suudavad lühendada haiguse kestust, ennetada sümptomeid või kiirendada taastumist? Vastus sõltub täielikult sellest, mis kõhulahtisuse on põhjustanud.

Kolm olukorda vajavad erinevat lähenemist. Antibiootikumijärgne kõhulahtisus on mikrobioomi häire – antibiootikumid hävitavad head ja halvad bakterid korraga. Reisikõhulahtisuse taga on võõras keskkond ja selle patogeenid. Toidumürgitus tekib mürgiste ainete või patogeenidega saastunud toidu söömisel. Probiootikumide tõenduspõhisus on nendes kolmes olukorras erinev – ja see erinevus on oluline, et teha mõistlik valik.

Miks kõht läheb lahti – kolm erinevat põhjust

Kõhulahtisus tähendab enamasti ühte kolmest olukorrast. Igal neist on erinev mehhanism, erinev kestus ja erinev tõenduspõhine lahendus — ja sellest sõltub ka see, kas kõhulahtisuse korral probiootikumidega üldse sekkuda tasub.

Antibiootikumijärgne kõhulahtisus tekib, kuna antibiootikumid ei suuda eristada kasulikke baktereid patogeenidest. Laia toimespektriga preparaadid hävitavad märkimisväärse osa soolestiku normaalfloorast, mistõttu tekib tasakaaluhäire. Selle tulemusena ei suuda soolestik enam vedelikku normaalselt imada ning roojamine muutub sagedamaks ja vedelamaks. Raskeimal kujul loob tekkinud tühik soodsa pinnase Clostridioides difficile’i paljunemiseks – bakterile, mis toodab toksiine ja põhjustab raske põletiku.

Reisikõhulahtisus on infektsioon, mille põhjustavad võõra keskkonna patogeenid – bakterid, viirused või algloomad, millega kodune immuunsüsteem pole harjunud. Levinuimad tekitajad on enterotoksigeenne Escherichia coli (ETEC), Campylobacter jejuni, Salmonella spp ning noroviirus. Sümptomid tekivad tavaliselt 6–72 tunni jooksul pärast nakatumist ja kestavad ilma ravita 3–5 päeva.⁶

Toidumürgitus tekib saastunud toidu söömisel – toksiine sisaldava toidu (nt Staphylococcus aureus’e poolt eeltoodetud toksiinid) või elusbakteritega nakatunud toidu (Salmonella, Campylobacter, E. coli O157:H7, Listeria) tarbimise tagajärjel. Toksiinipõhine toidumürgitus algab kiiresti – sageli 1–6 tunni jooksul – ja möödub enamasti 24 tunni jooksul. Bakteriaalne toidumürgitus kestab kauem ja võib vajada ravi.

Lastel kulgeb kõhulahtisus raskemini kui täiskasvanutel – mitte tingimata sümptomite intensiivsuse, vaid dehüdratsiooni kiiruse tõttu. Väikelapse kehakaal on väike ning vedelikukaotus on suhteliselt suurem. Alla 3-aastastel lastel võib märkimisväärne dehüdratsioon tekkida juba mõne tunniga, mistõttu vajab kõhulahtisus selles vanuserühmas kiiremat tähelepanu kui täiskasvanutel.³

Need kolm ei ole ainsad võimalikud põhjused. Kõhulahtisus võib tekkida ka toidulisanditest — magneesiumi suur annus põhjustab osmootilist kõhulahtisust, mis ei allu ravile probiootikumitega.

Antibiootikumijärgne kõhulahtisus: miks see tekib ja kellel

Antibiootikumiga seotud kõhulahtisus (AAD) on kõige uuritum ja tõenduspõhisemalt kaetud olukord, kus probiootikumid reaalselt aitavad. Täiskasvanutel esineb AAD-d 5–35% antibiootikumikuuride korral, lastel on see osakaal suurem – 11–40% – ning mõned uuringud näitavad lastel isegi kuni 80% esinemissagedust teatud laia toimespektriga preparaatide korral.³

Erinevus ei ole juhuslik. Laste soolestiku mikrobioom on täiskasvanu omaga võrreldes vähem mitmekesine ja vähem stabiilne. See tähendab, et antibiootikumikuuri järgne tasakaaluhäire on sügavam ning taastumine aeglasem. Lisaks on lastel suurem risk C. difficile’i kolonisatsiooniks, kuigi raske C. difficile infektsioon on alla 2-aastastel paradoksaalselt harv – nende soole limaskest ei oma veel piisavalt retseptoreid bakteriaalsete toksiinide kinnitumiseks.

AAD tekke riskirühmad

Kõige olulisem AAD-i riskitegur on antibiootikumi tüüp. Laia toimespektriga preparaadid – amoksitsilliini-klavulanaadi kombinatsioon, tsefalosporiinid, fluorokinoloonid, klindamütsiin – häirivad mikrobioomi oluliselt rohkem kui kitsatoimelised antibiootikumid, nagu penitsilliin V. Teised riskitegurid on kuuri kestus (üle 7 päeva), haiglaravi, kõrge vanus, varasemad AAD-i episoodid ja samaaegne mitme antibiootikumi kasutamine.

Clostridioides difficile väärib eraldi tähelepanu. Kui antibiootikumid on hävitanud normaalfloorat piisavalt, suudab C. difficile soolestikus kiiresti paljuneda ja toota toksiine, mis põhjustavad pseudomembranoosset koliiti – raske põletikulise soolehaiguse. Täiskasvanutel esineb C. difficile’iga seotud kõhulahtisust kõige sagedamini haiglaravil olevatel eakatel. Probiootikumidest on selle ennetamisel tõenduspõhiseim S. boulardii CNCM I-745 tüvi.⁵

Probiootikumid kõhulahtisuse vastu antibiootikumikuuri ajal

Siin on probiootikumide tõendusbaas kõige tugevam. Goodman jt 2021. aasta meta-analüüs koondas 42 randomiseeritud kontrolluuringut 11 305 täiskasvanuga ning leidis, et probiootikumide samaaegne manustamine antibiootikumidega vähendab AAD riski 37% (RR = 0,63).¹ Kõrge annuse rühmas (≥5 × 10⁹ CFU päevas) oli kaitse veelgi suurem – risk vähenes 46% (RR = 0,54).

Lastel on andmed samavõrd veenvad. Euroopa Pediaatrilise Gastroenteroloogia, Hepatoloogia ja Toitumise Selts (ESPGHAN) annab tugeva soovituse kahe tüve kasutamiseks AAD ennetamisel lastel: Lactobacillus rhamnosus GG ja Saccharomyces boulardii.³ Mõlema kohta on mõõdukas tõendusaste ja tugev soovitus – see on kliiniliste juhiste kontekstis kõrge lävi.

Millal alustada – see on kriitilisem kui tüve valik

Probiootikumide manustamine pärast antibiootikumikuuri lõppu on tõenäoliselt liiga hilja. Zhang jt 2022. aasta meta-analüüs eakate (üle 65-aastaste) kohta näitas selgelt: probiootikumid kaitsesid AAD-i eest ainult siis, kui alustati kahe päeva jooksul pärast antibiootikumi esimest annust. Uuringud, kus probiootikumid lisati hiljem, ei näidanud statistiliselt olulist efekti.²

Praktiliselt tähendab see: probiootikum tuleb hankida samal päeval kui antibiootikum – ideaalis esimesel päeval, hiljemalt teiseks päevaks. Mitte siis, kui kõht on juba lahti läinud.

Manustamise reeglid täiskasvanutel ja lastel

Piimhappebaktereid sisaldavad probiootikumid (Lactobacillus, Bifidobacterium) tuleb võtta 2–3-tunnise vahega antibiootikumist – antibiootikum tapab ka just manustatud elusbaktereid, kui need kohtuvad soolestikus samaaegselt. Saccharomyces boulardii on erand: tegemist on pärmorganismiga, mida antibiootikumid ei mõjuta, seega võib seda võtta samaaegselt antibiootikumiga.

Lastel kehtivad samad põhimõtted. Pulbrivormis probiootikumid sobivad paremini alla 3-aastastele, kuna kapslit on raske alla neelata. Annuse arvutamisel lähtutakse tootja juhisest – lastele mõeldud preparaatides on CFU kogus tavaliselt väiksem kui täiskasvanute omades, kuid uuringutes kasutatud efektiivsed annused on lastel ja täiskasvanutel CFU-de arvult sarnased (≥5 × 10⁹ CFU päevas).

Oluline: Probiootikumid ei asenda antibiootikumikuuri lõpetamist arsti soovitusel. Kui kõhulahtisus on raske, verine või kestab üle 3 päeva antibiootikumikuuri ajal, pöörduge arsti poole.

Reisikõhulahtisus: põhjused, riskipiirkonnad ja probiootikumide roll

Reisikõhulahtisus tabab igal aastal hinnanguliselt 10–40 miljonit reisijat üle maailma.⁶ Enamik juhtumeid tekib esimese kahe reisinädala jooksul – organism puutub kokku patogeenidega, millega kodune immuunsüsteem pole harjunud.

Peamised põhjustajad ja riskipiirkonnad

Kõige sagedasem tekitaja on enterotoksigeenne Escherichia coli (ETEC), mis vastutab 30–50% reisikõhulahtisuse juhtude eest troopilistes piirkondades. Campylobacter jejuni domineerib Kagu-Aasias ja on eriti levinud Tais, Indias ja Kambodžas. Rotaviirus ja noroviirus põhjustavad suurema osa viiruslikest juhtudest, noroviirus ka kruiisilaevadel. Salmonella ja Shigella on sagedasemad Lähis-Idas ja Aafrikas.

Lastel on reisikõhulahtisus ohtlikum kahel põhjusel: dehüdratsioon tekib kiiremini väiksema kehakaalu tõttu ning alla 5-aastastel lastel on rotaviiruse risk suurem. Alla 2-aastane laps võib jõuda kliiniliselt olulise dehüdratsioonini mõne tunniga, mistõttu on reisimisel oluline kaasas olla rehüdratsioonisoolad.

Mida probiootikumid reisikõhulahtisuse vastu suudavad – ja mida mitte

Alharbi ja Alateek 2024. aasta süstemaatiline ülevaade (10 randomiseeritud kontrolluuringut) leidis, et teatud tüved – L. rhamnosus, L. fermentum, S. cerevisiae ja S. boulardii – näitasid kaitset kuni 39% ulatuses.⁶ Fan jt 2022. aasta võrgustiku meta-analüüs (17 RCT-d) kinnitas, et probiootikumid vähendavad reisikõhulahtisuse esinemist statistiliselt oluliselt (RR = 0,85), kuid efekt on tagasihoidlikum kui antibiootikumiprofülaktikal.⁷

Oluline nüanss: tulemused on tüvespetsiifilised ja heterogeensed. Lactobacillus acidophilus üksi ei näidanud efekti – toimis ainult kombinatsioonides. Ükski probiootikum ei kaitse kõigi reisikõhulahtisuse tekitajate eest ühevõrdselt.

Probiootikumid on mõistlik alustada enne reisi 1–2 nädalat varem ja jätkata kogu reisi vältel. Nii jõuavad bakterid soolestikus koloniseeruda enne, kui organism uute patogeenidega kokku puutub. Lastel kehtib sama põhimõte – kuid uut probiootikumitüve, mida laps pole varem saanud, ei ole mõistlik anda esmakordselt vahetult enne reisi, kuna mõnel lapsel põhjustab uus tüvi ise kõhupehmenemist kohanemisperioodil.

Oluline: Probiootikumid ei asenda reisihügieeni põhireegleid – kraanivee vältimine, termiliselt töötlemata toidust hoidumine ja kätepesu. Kõrge riskiga piirkondades (Lõuna-Aasia, Sahara-tagune Aafrika) on probiootikumide kaitse üksi ebapiisav.

Toidumürgitus: põhjused ja probiootikumide piiratud roll

Toidumürgitus erineb kahest eelmisest olukorrast oluliselt: see algab kiiresti, kulgeb intensiivselt ja möödub enamasti iseenesest. Probiootikumidel on siin kõige tagasihoidlikum tõendusbaas – see ei tähenda, et need ei aita, kuid ootused peavad olema realistlikud.

Peamised põhjustajad ja nende loogika

Toidumürgitusel on kaks mehhanismi. Toksiinipõhine mürgistus tekib juba toidus eeltoodetud toksiinidest – Staphylococcus aureus toodab toksiini toatemperatuuril seisnud piima- ja lihatoodetes, Bacillus cereus riisi- ja pastaroogades. Sümptomid – iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus – algavad 1–6 tunni jooksul ja mööduvad 24 tunni jooksul. Probiootikumid ei neutraliseeri juba toidus olevaid toksiine.

Bakteriaalne toidumürgitus tekib elusbakterite allaneelamisest. Salmonella spp on levinuim kodulindude ja munade kaudu, Campylobacter jejuni töötlemata kanalihas ja toorpiimas, E. coli O157:H7 toore liha ja pesemata köögiviljade kaudu, Listeria monocytogenes külmlihades ja pehmes juustus. Sümptomid algavad 6–72 tunni jooksul ja võivad kesta kuni nädala.

Lastel ja eakatel kulgeb toidumürgitus raskemini

Alla 5-aastastel lastel on Salmonella ja Campylobacter infektsioonid sagedasemad ja raskemate sümptomitega kui täiskasvanutel – osaliselt seetõttu, et nende immuunsüsteem pole veel täielikult arenenud. E. coli O157:H7 on lastel eriti ohtlik: see bakteritüvi võib põhjustada hemolüütilis-ureemilist sündroomi (HUS), mis kahjustab neere. Eakatel ja rasedatel on Listeria nakkuse risk suurem ja tagajärjed tõsisemad.

Dehüdratsioon on toidumürgituse peamine oht nii lastel kui eakatel. Alla 1-aastase lapse puhul tuleb toidumürgituse kahtluse korral pöörduda arsti poole viivitamatult.

Mida probiootikumid toidumürgituse korral suudavad

Cochrane’i 2020. aasta süstemaatiline ülevaade (82 uuringut, 12 127 osalejat) käsitleb ägedat nakkuslikku kõhulahtisust laiemalt – sh rotaviiruse ja bakteriaalseid infektsioone, mitte ainult toidumürgitust. See on lähim olemasolev tõendusbaas: probiootikumid tõenäoliselt ei lühenda kõhulahtisuse kestust üle 48 tunni, kuid lühendasid hospitaliseerimise kestust keskmiselt 18 tunni võrra.⁴ Autorid rõhutavad, et kõrge tõendusastmega uuringutes ei erinenud efekt platseebost.

Mehhanistlikust vaatenurgast on S. boulardii toime toidumürgituse korral mõistuspärane: see pärmorganism tugevdab soole limaskesta, toodab polüamiine ja takistab patogeenide kinnitumist sooleepiteelile. Kliiniline tõendus on siiski nõrk.

Praktiline soovitus: toidumürgituse puhul on probiootikumidelt oodata vähe – need ei ole esmavalik ega asenda rehüdratsiooni. Toidumürgituse korral probiootikumidega sekkumist õigustab mehhanistlik loogika, kuid mitte tugevad kliinilised tõendid. Peamine ravi on piisav vedeliku tarbimine – rehüdratsioonisoolad lastele, vesi ja elektrolüüdijoogid täiskasvanutel. Probiootikumid võib lisada taastumise kiirendamiseks, eriti S. boulardii kujul, kuid nende mõju on tagasihoidlik.

Hoiatus: Kui kõhulahtisuses esineb verd, palavik on üle 38,5 °C, sümptomid ei leevene 48 tunni jooksul või tegemist on alla 1-aastase lapsega, pöörduge arsti poole.

Saccharomyces boulardii ja Lactobacillus rhamnosus GG – kaks tõenduspõhist tüve

Probiootikumide turul on sadu tüvesid, kuid kõhulahtisuse ennetamise ja leevendamise kontekstis tõuseb teaduskirjanduses esile kaks nime korduvalt: Saccharomyces boulardii ja Lactobacillus rhamnosus GG. Ülejäänud tüvedel võib olla positiivne mõju, kuid nende kohta on märkimisväärselt vähem kõrge tõendusastmega uuringuid just kõhulahtisuse kontekstis.

Saccharomyces boulardii – pärmorganism erilise rolliga

S. boulardii on troopilistest puuviljadest (litši, mangostaan) isoleeritud pärmseen, mitte bakter. See eripära annab sellele olulise praktilise eelise: antibiootikumid ei mõjuta pärmseeni. S. boulardii saab võtta samaaegselt antibiootikumiga, ilma 2–3-tunnise vaheta.

Toimemehhanism on mitmekihiline. S. boulardii toodab polüamiine (spermiini, spermidiini), mis taastavad kahjustunud soole limaskesta. Lisaks inhibeerib see patogeenide kinnitumist sooleepiteelile, stimuleerib sekretoorset IgA-d ja neutraliseerib C. difficile’i toksiine. C. difficile’iga seotud kõhulahtisuse ennetamisel on S. boulardii CNCM I-745 tüvi kõige rohkem uuritud probiootikum – ESPGHAN soovitab seda tingimuslikult.⁵

Üks oluline hoiatus: S. boulardii ei sobi nõrgenenud immuunsusega inimestele. Harvaesinevatel juhtudel on kirjeldatud fungeemiat – pärmseene levikut vereringesse – immunosupresseeritud patsientidel. Tervetel täiskasvanutel ja lastel on preparaat ohutu.

Lactobacillus rhamnosus GG – kõige uuritum piimhappebakter

L. rhamnosus GG on maailmas enim kliiniliselt uuritud probiootikumitüvi. GG tähistab selle tüve isoleerinud teadlasi Gorbachi ja Goldini (1987). Tüvi on võimeline kinnituma soole limaskestale ja püsima seal mitu päeva pärast manustamise lõpetamist – see on oluline omadus, kuna paljud teised tüved läbivad soolestiku ilma koloniseerumata.

ESPGHAN 2016. aasta juhend annab L. rhamnosus GG-le tugeva soovituse AAD ennetamiseks lastel – samale tasemele S. boulardii’ga.³ Reisikõhulahtisuse kontekstis näitasid uuringud kõrge riskiga piirkondades (Lõuna-Aasia, Aafrika) mõõdukat kaitset, kuid tulemused on piirkonniti erinevad.

Teised tüved – millal kaaluda

Bifidobacterium longum’i ja Lactobacillus acidophilus’e kombinatsioonid on näidanud head mõju AAD ennetamisel, kuid üksiktüvena on nende tõendusbaas kõhulahtisuse kontekstis nõrgem. Mitme tüvega preparaadid võivad toimida laiemalt, kuid uuringud ei anna ühest vastust, kas kombinatsioon on alati parem kui üks tõestatud tüvi suures annuses.

Reisikõhulahtisuse vastu on näidanud efekti ka L. acidophilus’e kombinatsioonid teiste Lactobacillus’e tüvedega ja Streptococcus thermophilus’ega. L. acidophilus üksi ei andnud reisikõhulahtisuse uuringutes statistiliselt olulist efekti.⁶

Kuidas valida probiootikumi – ja mida pakendilt vaadata

Probiootikumide valik apteegis on lai ja pakendid näevad sageli sarnased välja. Kolm näitajat – CFU arv, tüve nimi ja säilitustingimused – on olulisemad kui hind või kapsli suurus.

1. Määra kontekst – miks probiootikumi vaja on

   Antibiootikumijärgse kõhulahtisuse ennetamiseks sobib nii S. boulardii kui ka L. rhamnosus GG. Reisile minekuks eelistatult S. boulardii või L. rhamnosus GG kombinatsioon. Toidumürgituse järel taastumiseks S. boulardii. Kui eesmärk on üldine seedimise toetamine, sobib laiatoimeline mitme tüvega preparaat.

2. Kontrolli tüve täpset nimetust pakendil

   Pakendil peab olema kirjas perekond, liik ja tüve kood – näiteks Lactobacillus rhamnosus GG või Saccharomyces cerevisiae var. boulardii CNCM I-745. Kui pakendil on kirjas ainult „piimhappebakterid“ ilma tüve täpsustuseta, ei ole võimalik hinnata, kas konkreetse toime kohta on uuringuid tehtud.

3. Vaata CFU arvu – minimaalselt 5 miljardit päevas

   AAD ennetamisel on tõhusaks osutunud annused alates 5 × 10⁹ CFU (5 miljardit kolooniamoodustavat ühikut) päevas. Madalama annusega preparaadid võivad toimida üldise seedimise toetamiseks, kuid kõrge riskiga olukordades on suurem annus olulisem. Kontrolli, et CFU arv kehtib säilivusaja lõpus, mitte ainult tootmise hetkel.

4. Kontrolli säilitustingimusi

   Elusbakterid on temperatuuritundlikud. Kvaliteetsed piimhappebakterite preparaadid vajavad külmkapi temperatuuri – toatemperatuuril säilitatavad tooted on kas madalama kvaliteediga või kasutavad spetsiaalset kapslit. S. boulardii on pärmorganism ja säilib toatemperatuuril hästi. Lastele mõeldud pulbrivorm tuleb segada jahedasse vedelikku – mitte kuuma joogi ega piimaga.

5. Vali õige manustamisaeg ja -viis

   Piimhappebakterid – võtta 2–3 tundi enne või pärast antibiootikumi, koos toiduga või vahetult enne sööki. S. boulardii – võtta samaaegselt antibiootikumiga, toidu suhtes paindlik. Mitte manustada kuumade jookide, kohvi ega gaseeritud jookidega – need kahjustavad elusbaktereid. Jätkata probiootikumide võtmist vähemalt 2 nädalat pärast antibiootikumikuuri lõppu.

Annused ja manustamine

Annuste soovitused põhinevad kliinilistes uuringutes kasutatud efektiivsetel kogustel. Lastele mõeldud annused on tootjapõhised – alla 2-aastaste puhul konsulteerida arstiga enne alustamist.

Proviisori kommentaar

Probiootikumid on üks neid tooteid, mida apteegis küsitakse kahel täiesti erineval viisil. Esimene: „Arst kirjutas antibiootikumi, mida kõrvale võtta?“ – see on õige küsimus õigel ajal. Teine: „Kõht on juba kolm päeva lahti olnud, kas probiootikum aitab?“ – siin on aken suures osas juba mööda.

Üks asi, mida pakend ei ütle: S. boulardii preparaadid on antibiootikumiravi ajal eelistatud valik just seetõttu, et antibiootikum neid ei hävita. Piimhappebakterikapsel, mis võetakse antibiootikumiga samaaegselt, on tõenäoliselt suuremas osas mõttetu – antibiootikum hävitab just need bakterid, mida äsja sisse võtsite, enne kui need soolestikku jõuavad. Paljud inimesed ei tea seda ja ostavad kallima kombinatsioonpreparaadi, mis on tegelikult vähem efektiivne kui odavam S. boulardii üksi, võetuna õigel ajal.

Lastel panen lisaks tähele kolme asja:

• Pulbrivorm on alla 3-aastasele praktilisem kui kapsel – ava kapsel ja sega veega
• Ära alusta reisi eel täiesti uut tüve, mida laps pole varem saanud – kohanemisperioodil võib kõht ise pehmeks minna
• CFU arv tootepakendil kehtib tootmise hetkel, mitte säilivusaja lõpul – otsi tooteid, millel on garanteeritud CFU säilivusaja lõpuni

Probiootikumid sobivad hästi antibiootikumikuuri kõrvale ja reisieelseks ettevalmistuseks. Toidumürgituse korral on esmavajadus alati rehüdratsioon – eriti lastel.

Oluline: Immunosupresseeritud isikud (keemiaravi, suur steroidiannus, HIV) ei tohiks S. boulardii preparaate tarvitada ilma arstiga nõu pidamata.

KKK

Millal tuleb probiootikumiga antibiootikumikuuri ajal alustada?

Esimesel antibiootikumipäeval – mitte siis, kui kõht on juba lahti läinud. Uuringud näitavad, et hiljem alustamine ei anna statistiliselt olulist kaitset. S. boulardii võib võtta antibiootikumiga samaaegselt, piimhappebakterid 2–3-tunnise vahega.

Kas probiootikumid aitavad toidumürgituse korral?

Otseselt vähe – toksiinipõhist mürgitust ei neutraliseeri ükski probiootikum. Bakteriaalse toidumürgituse korral võib S. boulardii soole limaskesta toetada ja taastumist pisut kiirendada, kuid peamine ravi on piisav vedeliku tarbimine. Alla 1-aastase lapse puhul tuleb toidumürgituse kahtluse korral pöörduda arsti poole.

Millised probiootikumid kõhulahtisuse korral on kõige tõenduspõhisemad?

Saccharomyces boulardii ja Lactobacillus rhamnosus GG – mõlemad on saanud ESPGHAN-i tugeva soovituse antibiootikumijärgse kõhulahtisuse ennetamiseks nii lastel kui täiskasvanutel. Reisikõhulahtisuse ennetamiseks on mõlemad näidanud mõõdukat kaitset kuni 39% ulatuses.

Kas Boulardii (Enterol, Precosa) on parem kui tavalised piimhappebakterid?

Antibiootikumiravi ajal – jah, praktilises mõttes. Peamine eelis on antibiootikumikindlus: S. boulardii on pärmorganism, mida antibiootikumid ei hävita, seega võib seda võtta samaaegselt. Piimhappebakterid vajavad 2–3-tunnist vahet. Üldise seedimise toetamiseks ja pärast kuuri taastumiseks on mõlemad tüübid võrdselt sobivad.

Kui kaua peab probiootikume võtma pärast antibiootikumikuuri lõppu?

Vähemalt 2 nädalat pärast viimast antibiootikumiannust. Soolestiku mikrobioom vajab taastumiseks aega – mõnel juhul kuni mitu kuud. Probiootikumid kiirendavad taastumist, kuid ei asenda seda. Fermenteeritud toidud (keefir, hapukapsas, jogurt) on hea lisand probiootikumikuuriga paralleelselt.

Kas probiootikumid reisile sobivad lastele – ja millal alustada?

Jah, L. rhamnosus GG on lastele hästi uuritud. Alustada 1 nädal enne reisi ja jätkata kogu reisi vältel. Oluline nüanss: ära anna lapsele esmakordselt täiesti uut tüve vahetult enne reisi – mõnel lapsel põhjustab uus tüvi kohanemisperioodil kerget kõhupehmenemist. Kasuta tüve, mida laps on varem hästi talunud.

Allikad

1. Goodman C, Keating G, Georgousopoulou E, Hespe C, Levett K. Probiotics for the prevention of antibiotic-associated diarrhoea: a systematic review and meta-analysis. BMJ Open. 2021;11(8):e043054.

2. Zhang L, Zeng X, Guo D, Zou Y, Gan H, Huang X. Early use of probiotics might prevent antibiotic-associated diarrhea in elderly (>65 years): a systematic review and meta-analysis. BMC Geriatrics. 2022;22(1):562.

3. Szajewska H, Canani RB, Guarino A jt. Probiotics for the Prevention of Antibiotic-Associated Diarrhea in Children. Journal of Pediatric Gastroenterology and Nutrition. 2016;62(3):495–506.

4. Collinson S, Deans A, Padua-Zamora A jt. Probiotics for treating acute infectious diarrhoea. Cochrane Database of Systematic Reviews. 2020;12:CD003048.

5. Levy EI, Dinleyici M, Dinleyici E, Vandenplas Y. Clostridioides difficile Infections: Prevention and Treatment Strategies. Advances in Experimental Medicine and Biology. 2024;1449:175–186.

6. Alharbi BF, Alateek AA. Investigating the influence of probiotics in preventing Traveler’s diarrhea: Meta-analysis based systematic review. Travel Medicine and Infectious Disease. 2024;59:102703.

7. Fan H, Gao L, Yin Z jt. Probiotics and rifaximin for the prevention of travelers’ diarrhea: A systematic review and network meta-analysis. Medicine (Baltimore). 2022;101(40):e30921.

Teemad: probiootikumid · seedimine · annustamine