64 looduslikust depressioonivastasest toidulisandist toimib vaid mõni

Teemad: d-vitamiin · oomega-3 · probiootikumid · ajutervis · stress

Depressioon on muutunud laialt levinud tervisehäireks. Ühendkuningriigis esineb kergeid depressiivseid sümptomeid 11,3% elanikkonnast, mõõdukaid 4,2% ja raskeid 3,3%. Paljud inimesed pöörduvad apteeki, tervisetoodete poodi või veebipoodidesse lootuses leida abi retseptita toodetest — ning valikuid on seal lõputult.

Milline neist tegelikult toimib? Ajakiri Frontiers in Pharmacology avaldas 2025. aasta juulis põhjaliku ülevaate, milles uurijate meeskond Londoni University College’ist vaatas läbi 23 933 teadustöö kirjet ja analüüsis 1367 artiklit. Lõplikku analüüsi jõudis 209 kliinilist uuringut 64 erineva retseptivaba toote kohta.¹

Sisuliste tõenditega tooted

Uurijad jagasid leiud kolme rühma tõendite mahu järgi. Kümme või enam kliinilist uuringut oli naistepuna (38 uuringut), oomega-3 rasvhapete (39), probiootikumide (18), safraani (18) ja D-vitamiini (14) kohta.

Naistepuna ja safraan näitasid platseeboga võrreldes enamasti positiivseid tulemusi — mõlema efektiivsus oli võrreldav retseptiravimitega. Probiootikumid ja D-vitamiin vähendasid depressiivseid sümptomeid sagedamini kui platseebo.

Oomega-3 puhul on pilt aga keerulisem. Rohkem uuringuid ei leidnud toimet kui neid, mis leidsid — see on tulemus, mida oomega-3 populaarsust arvestades ei pruugiks oodata. Keha üldisele tervisele on oomega-3 rasvhapetel selge roll — kuid depressiooni korral on tõendid seni vastuolulised.

Paljutõotavad, ent veel ebapiisavate tõenditega vahendid

Tekkivate tõenditega rühma (2–9 uuringut) kuulus 18 toodet. Kõige lootustandvamatena paistsid silma foolhape, lavendel, tsink, trüptofaan, rodiola ja sidrunmeliss. Ka mõruapelsin, pärsia lavendel ja kummelitee näitasid kahes uuringus positiivseid tulemusi.

Praegu populaarsust koguvad melatoniin, magneesium ja kurkumiin näitasid erinevates uuringutes erinevaid tulemusi — selget ja ühtset toimet pole tuvastatud. Magneesiumi roll stressireaktsioonis on küll teaduslikult põhjendatud, kuid depressiooni sümptomite vähendamisel jäävad senised andmed ebaühtlaseks.

Probiootikume toetavad prebiootikumid ning SAMe-nimeline lisand ei näidanud platseebost paremat tulemust. 41 toodet on uuritud vaid ühe kliinilise uuringuga — see on lähtepunkt, kuid mitte piisav alus järelduste tegemiseks.

Ohutus ja lüngad uuringutes

Positiivne uudis on, et kõrvaltoimeid esines vähe — nii üksinda kasutamisel kui ka kombineeritult retseptiravimitega. Kuid uurijad rõhutasid olulist puudust: ainult 145 uuringut 209-st ehk 69% kajastas kõrvaltoimeid täielikult. Taimsete ravimite puhul, mis on laialt kasutusel, on see eriti murettekitav.

Samuti märkisid uurijad, et vaid üks uuring hindas, kas retseptivaba toode (foolhape) tõi tervishoiusüsteemile kulusäästu — see ei olnud platseebost tõhusam ega toonud kokkuhoidu. Toime koos vestlusraviga on praktiliselt uurimata.

Mida see tähendab?

Uurijad rõhutasid: sotsiaalmeedia reklaamid ja terviseblogide artiklid ei peegelda sageli tegelikke teaduslikke tõendeid. Enamiku retseptivabalt müüdavate toodete soovitamiseks depressiooni korral ei ole praegu piisavalt teaduslikku alust.

Enne mis tahes depressioonivastase preparaadi kasutamist tasub nõu pidada arstiga — eriti kui kasutatakse juba muid ravimeid. Depressioon on tõsine seisund, mis vajab läbimõeldud lähenemist.

Oluline: Toidulisandid ei asenda professionaalset abi. Depressiooni sümptomite korral pöördu arsti poole.

Allikad

1. Frost R, Zamri A, Mathew S jt. Understanding the research landscape of over-the-counter herbal products, dietary supplements, and medications evaluated for depressive symptoms in adults: a scoping review. Frontiers in Pharmacology, 2025; 16. DOI: 10.3389/fphar.2025.1609605

Teemad: d-vitamiin · oomega-3 · probiootikumid · ajutervis · stress