Raud
Raud on mineraalaine, mida keha käitleb teistest erinevalt – see ei välju kehast lihtsalt, vaid ringleb ja seda taaskasutatakse. Seetõttu on rauapuudus aeglane protsess: varud kahanevad kuude jooksul enne, kui hemoglobiinitase langeb ja analüüs midagi näitab. Enamik inimesi jõuab arsti juurde alles siis, kui keha on juba pikemat aega puudust kompenseerinud.
See artikkel annab ülevaate kõigest, mida raua kohta tasub teada – vajadusest ja allikatest kuni preparaatide ja analüüsideni. Iga teema juures on viide põhjalikumale artiklile, kui soovid süvitsi minna.
Kiire kokkuvõte
Raud on vajalik hapniku transpordiks, energia tootmiseks ja immuunsuse toetamiseks. Menstruatsiooni ajal naised vajavad 16 mg päevas – rohkem kui mehed ja lapsed. Heemne raud lihast imendub kuni 25%, taimne raud vaid 1–5%. C-vitamiin parandab taimse raua imendumist märkimisväärselt.
Milleks keha rauda vajab
Raud ei ole lihtsalt „vere mineraalaine“. Sellel on mitu rolli, mis toimivad paralleelselt.
| Funktsioon | EL lubatud väide (432/2012) | Praktikas |
|---|---|---|
| Vereloome ja hapniku transport | Punaliblede ja hemoglobiini normaalne moodustumine; hapniku transport | Toetab vereloomet ja aitab tagada hapniku liikumise organismis |
| Energiavahetus ja väsimus | Normaalne energiavahetus; väsimuse ja kurnatuse vähendamine | Aitab kaasa energia tootmisele ning vähendab väsimust |
| Immuunsüsteem | Immuunsüsteemi normaalne talitlus | Toetab immuunsüsteemi talitlust ja organismi vastupanuvõimet |
| Kognitiivne funktsioon | Normaalne kognitiivne talitlus | Toetab aju tööd ja aitab säilitada keskendumisvõimet |
| Rakkude jagunemine | Osalemine rakkude jagunemise protsessis | Vajalik rakkude uuenemiseks ja kudede kasvuks |
Hemoglobiin on vaid üks osa pildist. Raud on osa ka mitokondrite ensüümidest, mis toodavad rakuenergiat – seetõttu võib rauapuudus põhjustada väsimust ka siis, kui hemoglobiinitase on veel normi piires.1
Kui palju rauda päevas võtta?
Raua päevane vajadus sõltub vanusest, soost ja eluetapist. Suurim vajadus on naistel – igakuine verekaotus tühjendab varusid pidevalt.
[annus]
Üks detail, mis jääb tihti märkamata: postmenopausis naiste rauavajadus langeb meeste tasemele (11 mg). See tähendab, et sama preparaat, mis sobis 40-aastasele, võib 55-aastasele anda juba liiga suure annuse.
Kes on ohustatud rauapuuduse tekkeks
Rauapuudus ei teki üleöö – tavaliselt kulub kuid, enne kui varud ammenduvad ja analüüside näitajad muutuvad. Teatud rühmadel on risk struktuurne.
| Riskirühm | Peamine põhjus | Lisainfo |
|---|---|---|
| Naised | Igakuine verekaotus – vajadus on 45% suurem kui samaealisel mehel. Levimus Euroopas 10–32%.2 | Rohke menstruatsiooni korral ei pruugi toidust saadav raud kaotust katta |
| Rasedad ja imetavad emad | Veremaht suureneb ~50%, lisanduvad loote vajadused. Puudus on seotud enneaegse sünnituse riskiga.3 | Eriti kriitiline II ja III trimestril – loe lähemalt: rauapuudus raseduse ajal |
| Taimetoitlased ja veganid | Taimne raud imendub 3–5 korda halvemini. EFSA soovitab arvestada kuni 1,8-kordse päevanormiga – kuni 29 mg päevas.1 | Fütaadid täisteratoodetes piiravad imendumist veelgi |
| Lapsed ja teismelised | Kiire kasv suurendab rauavajadust rakkude ja lihaskoe arenguks. Imikutel on kriitiline 6–12 kuu periood.4 | Noorukieas tüdrukutel lisandub menstruatsioon |
| Intensiivselt treenivad sportlased | Higistamine, seedetrakti mikroverejooksud ja jooksmisel purunevad punalibled*. Rauapuudus on kuni 2× sagedasem.5 | Vastupidavusalad (jooks, triatlon) on kõrgeima riskiga |
| Eakad | Vähenenud maohappesus halvendab imendumist, isu langus vähendab tarbimist | Sageli kaasneb B12-puudus |
*Füüsiline koormus põhjustab nn foot-strike hemolysis’e – jooksmisel purunevad talla löökide tõttu punalibled. Vastupidavusalade sportlastel esineb rauapuudust kuni kaks korda sagedamini kui üldpopulatsioonis.5
Rauapuuduse sümptomid – mida tähele panna
Rauapuudus areneb kolmes etapis. Esimeses etapis kahanevad varud (ferritiin langeb), kuid hemoglobiinitase on veel normaalne ja inimene ei pruugi midagi tunda. Teises etapis hakkab punaliblede tootmine kannatama. Kolmas etapp on rauapuudusaneemia – selleks ajaks on keha puudust juba pikemat aega kompenseerinud.1
| Etapp | Mis toimub | Tüüpilised sümptomid |
|---|---|---|
| 1. Varude ammendumine | Ferritiin langeb, hemoglobiinitase on normaalne | Sageli sümptomiteta; võib esineda väsimus |
| 2. Rauapuudus ilma aneemiata | Punaliblede tootmine on häiritud | Väsimus, pearinglus, keskendumisraskused, külmad käed ja jalad |
| 3. Rauapuudusaneemia | Hemoglobiinitase langeb alla normi | Kahvatus, õhupuudus koormusel, südamepekslemine, haprad küüned, juuste väljalangemine, keele kuivus |
Üks sümptom väärib eraldi tähelepanu: pica (pikatsism). See on iha süüa mittesöödavaid aineid – jääd, mulda, kriiti või tärklist. Tegemist on klassikalise, kuid sageli märkamata rauapuuduse tunnusega, eriti rasedatel.3
Oluline: sümptomid ei ole diagnoosimiseks piisavalt spetsiifilised. Väsimus ja juuste väljalangemine võivad viidata paljudele erinevatele põhjustele. Tegeliku seisundi selgitab ainult vereanalüüs.
Põhjalikum ülevaade sümptomitest, põhjustest ja sellest, millal arsti poole pöörduda: rauapuuduse sümptomid ja põhjused.
Raua tase veres – ferritiin, hemoglobiin ja millal analüüsi teha
Apteegis küsitakse tihti: “Kas mul on rauapuudus, kui hemoglobiinitase on normaalne?” “Kas mul on rauapuudus, kui hemoglobiinitase on normaalne?” Vastus: jah, võib olla. Ferritiin ja hemoglobiin mõõdavad eri asju.
| Näitaja | Mida mõõdab | Norm (ligikaudne) | Millal langeb |
|---|---|---|---|
| Ferritiin | Rauavarude suurus kehas | Naised: 13–150 µg/L; mehed: 30–400 µg/L | Esimesena – juba enne sümptomeid |
| Hemoglobiin | Hapnikku kandva valgu kogus veres | Naised: 120–160 g/L; mehed: 130–170 g/L | Hiljem – alles 2.–3. etapis |
| Seerumi raud | Raua hulk veres antud hetkel | 9–30 µmol/L | Kõigub päeva jooksul – vähem usaldusväärne |
| Transferriini saturatsioon | Kui suur osa transpordivalgust on rauaga seotud | 20–50% | Langeb koos ferritiiniga |
Praktiline reegel: ferritiin alla 30 µg/L on enamiku ekspertide hinnangul märk ammendunud varudest, isegi kui hemoglobiinitase on normaalne.6 Mõned laborid kasutavad madalamaid viiteväärtusi – seetõttu tasub tulemust alati arstiga arutada.
Millal analüüsi teha? Kui esineb püsiv väsimus, juuste väljalangemine, külmad jäsemed või kuulud riskirühma (naissugu, rasedus, taimetoitlane, intensiivne treening). Põhjalikum juhend analüüside tõlgendamiseks: raua analüüs: mida tulemused tähendavad.
Heemne ja mitteheemne raud – mis vahe on
Toidus esineb raud kahel kujul, mis imenduvad erinevalt.
Heemne raud pärineb loomsetest allikatest – lihast, linnulihast ja kalast. See on seotud hemoglobiini ja müoglobiiniga ning imendub suhteliselt hästi, ilma et toidu koostis seda oluliselt mõjutaks. Imendumine on 15–25%, tugeva puuduse korral kuni 40%.7
Mitteheemne raud on taimset päritolu – kaunviljad, teraviljad, pähklid ja rohelised köögiviljad. Enne imendumist peab see muunduma kolmevalentsest rauast (Fe³⁺) kahevalentseks rauaks (Fe²⁺). Imendumine on vaid 1–5% ja sõltub tugevalt sellest, mida samal ajal süüakse.7
Segatoidul on raua keskmine biosaadavus umbes 14–18%, täistaimsel toitumisel alla 10%.1
Mis mõjutab raua imendumist
Mis parandab imendumist
C-vitamiin on mitteheemse raua parim liitlane. See taandab raud(III) raua raud(II)-ks ja hoiab ära lahustumatute ühendite tekke – mõlemad sammud on imendumiseks hädavajalikud.8 Juba 80–100 mg C-vitamiini (nt üks paprika) samast toidukorrast võib mitteheemse raua imendumist 2–4 korda suurendada.
Oluline: süstemaatilise ülevaate kohaselt parandab C-vitamiin laborinäitajaid, kuid rutiinne kõrgdoosne C-vitamiin koos rauapreparaadiga ei ole vajalik – tavaline toidust saadav kogus toimib sama hästi.9 Rohkem C-vitamiini ei tähenda automaatselt paremat imendumist. Kuidas C-vitamiin raua imendumist täpsemalt mõjutab, selgitame C-vitamiini artiklis.
Liha, kala ja linnuliha parandavad samuti mitteheemse raua imendumist – nn „lihafaktor“. Mehhanism ei ole täielikult selge, kuid mõju on hästi dokumenteeritud.7
Happeline keskkond maos soodustab raud(III) lahustumist. Seetõttu võivad happesust vähendavad ravimid (prootonpumba inhibiitorid) raua imendumist halvendada.
Mis takistab imendumist
| Inhibiitor | Allikas | Mõju |
|---|---|---|
| Fütaadid | Täisteratooted, kaunviljad, pähklid | Seovad raua lahustumatuks vormiks – tugevaim inhibiitor |
| Polüfenoolid | Tee, kohv, punane vein, kakao | Juba üks tass teed võib vähendada imendumist kuni 60%7 |
| Kaltsium | Piimatooted, kaltsiumilisandid | Ainus aine, mis vähendab nii heemse kui ka mitteheemse raua imendumist |
| Oksalaadid | Spinat, peet, rabarber | Moodustavad lahustumatuid ühendeid |
| Tsinkpreparaadid | Toidulisandid | Konkureerivad sama transpordimehhanismi pärast |
Praktiline reegel: teed ja kohvi tasub rauarikka toidukorra ajal ja vahetult pärast seda vältida. Rauapreparaati ei tasu võtta koos kaltsiumi sisaldavate toidulisanditega – kaltsium pärsib imendumist. Sama kehtib ka magneesiumi kohta: kui võtad mõlemat, hoia nende vahel vähemalt 2 tunni vahe.
Rauarikkad toidud - parimad looduslikud allikad
Raua parimad toiduallikad on loomsed – neis on raud heemsel kujul ja imendub oluliselt paremini. Taimsetest allikatest saab küll suuri koguseid, kuid tegelik imendumine on mitu korda väiksem.
Loomsed allikad (heemne raud)
| Toiduaine | mg / 100 g | % NRV* |
|---|---|---|
| Veisemaks | 6,5 | 46% |
| Austrid | 5,1 | 36% |
| Veiseliha (lahja) | 2,6 | 19% |
| Sardiin (konserv) | 2,9 | 21% |
| Kanamaks | 8,9 | 64% |
| Tuunikala (konserv) | 1,3 | 9% |
Taimsed allikad (mitteheemne raud)
| Toiduaine | mg / 100 g | % NRV* |
|---|---|---|
| Kõrvitsaseemned (röstitud) | 8,8 | 63% |
| Läätsed (keedetud) | 3,3 | 24% |
| Kikerherned (keedetud) | 2,9 | 21% |
| Spinat (keedetud) | 3,6 | 26% |
| Tofu | 2,7 | 19% |
| Kaer (kuiv) | 4,7 | 34% |
| Tume šokolaad (85%) | 11,9 | 85% |
*NRV 14 mg (EL toitumisalane võrdlusväärtus täiskasvanule). Allikas: USDA FoodData Central – fdc.nal.usda.gov
Spinati ja šokolaadi kõrge rauasisaldus on mõnevõrra eksitav – fütaadid ja oksalaadid vähendavad tegelikku imendumist oluliselt. Kõrvitsaseemned ja läätsed on praktilisemad taimsed allikad, eriti koos C-vitamiiniga tarbides.
Rauapreparaadid — millal toidust ei piisa
Toidust saadav raud katab terve inimese vajaduse enamasti hästi. Preparaati tasub kaaluda siis, kui ferritiin on madal, sümptomid on olemas või kuulud riskirühma, kus toiduga katmine on struktuuriliselt keeruline. Rauapreparaati ei tasu alustada ilma analüüsita — liigne raud koguneb kudedesse ja on toksiline.1
Erinevad vormid: raud(II), raud(III), liposoomne ja bisglütsinaat
Rauapreparaadid erinevad keemilise vormi poolest – see mõjutab nii imendumist kui ka kõrvaltoimete profiili.
| Vorm | Tüüpilised tooted | Imendumine | Seedetrakti taluvus |
|---|---|---|---|
| Raud(II)sulfaat | ferrous sulfate, odavad geneerilised preparaadid | Hea | Sageli kõhukinnisus, iiveldus |
| Raud(II)fumaraat | Ferrum Lek, Maltofer (osaliselt) | Hea | Parem kui sulfaadil |
| Raud(II)bisglütsinaat | Ferrochel, mõned kallimad preparaadid | Väga hea | Leebeim seedetraktile |
| Raud(III)hüdroksiid-polümaltoos | Maltofer, Ferrum Lek siirup | Mõõdukas | Väga hea – sobib lastele ja rasedatele |
| Liposoomne raud | Lipofer, SiderAL | Uuringute põhjal paljulubav6 | Väga hea |
| Raud(II)diglütsinaat | Mõned kombineeritud preparaadid | Hea | Hea |
Raud(II)ühendid imenduvad üldjuhul paremini kui raud(III)ühendid, kuid põhjustavad sagedamini seedetrakti kõrvaltoimeid. Bisglütsinaat ja liposoomne vorm on kallimad, kuid sobivad neile, kellel tavalised preparaadid tekitavad vaevusi.
Kummikommid ja närimistabletid on eraldi kategooria – nende rauasisaldus on sageli madalam (2–5 mg) ja imendumine varieerub tootjati. Need sobivad pigem ennetuseks kui rauavarude täiendamiseks. Täpsem ülevaade: raud kummikommid: kas need imenduvad ja kellele sobivad.
Vormi valiku kohta loe põhjalikumalt: raua vormid: liposoomne, bisglütsinaat, diglütsinaat ja raud(III).
Kõrvaltoimed ja kuidas neid vähendada
Rauapreparaatide kõige levinumad kõrvaltoimed on seedetrakti häired – kõhukinnisus, iiveldus ja kõhuvalu. Need on otseselt seotud sooles imendumata jääva raua kogusega.
| Kõrvaltoime | Kui sageli | Mida teha |
|---|---|---|
| Kõhukinnisus | Kuni 30% kasutajatest5 | Vaheta raud(II)sulfaat bisglütsinaadi või raud(III)ühendi vastu; joo rohkem vett |
| Iiveldus, kõhuvalu | Sage suure annuse korral | Võta koos kerge toiduga (mitte piimatoodetega); alusta väiksemast annusest |
| Must väljaheide | Peaaegu alati | Normaalne – imendumata raud värvib väljaheite mustaks; ei ole ohtlik |
| Hammaste plekkimine | Vedela preparaadi korral | Võta läbi kõrre; loputa suu kohe pärast võtmist |
| Metallimaitse | Mõnikord | Tavaliselt möödub; proovi teist vormi |
Hoiatus: rauapreparaadid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Raua üleannustamine on laste mürgistussurma üks sagedasemaid põhjuseid maailmas.4
Kõrvaltoimete vähendamise võimalused põhjalikumalt: rauatablettide kõrvaltoimed ja kuidas neid vähendada.
Kuidas rauda õigesti võtta
Võtmisaeg ja -viis mõjutavad imendumist märkimisväärselt.
| Küsimus | Soovitus | Põhjus |
|---|---|---|
| Millal võtta? | Hommikul tühja kõhuga | Maohappesus on suurem, konkureerivaid aineid vähem |
| Kas koos toiduga? | Eelistatult ilma, kuid kerge toit vähendab kõrvaltoimeid | Toit vähendab imendumist, kuid parandab taluvust |
| Kas koos C-vitamiiniga? | Kasulik, kuid mitte kohustuslik | Tavapärasest toidust saadav C-vitamiin on piisav |
| Kas koos kaltsiumi/piimatoodetega? | Ei – vähemalt 2 tunni vahe | Kaltsium pärsib imendumist |
| Kas koos tee/kohviga? | Ei – vähemalt 1 tunni vahe | Polüfenoolid takistavad imendumist |
| Kui kaua võtta? | Hemoglobiinitaseme normaliseerumiseks 1–3 kuud; varude täiendamiseks 3–6 kuud | Ferritiin tõuseb aeglasemalt kui hemoglobiinitase |
| Iga päev või ülepäeviti? | Mõned uuringud soovitavad ülepäeviti | Igapäevane võtmine võib tõsta heptsidiini taset, mis piirab järgmise annuse imendumist6 |
Heptsidiin on maksas toodetav hormoon, mis reguleerib raua imendumist. Pärast ühte rauaannust tõuseb heptsidiini tase mõneks tunniks – see on keha kaitsemehhanism ülekoormuse vastu. Seetõttu ei pruugi kaks annust päevas imenduda paremini kui üks. Täpsem juhend: kuidas võtta rauatablette: kellaaeg, toit ja C-vitamiin.
Proviisori kommentaar
Raud on apteegis üks keerulisemaid teemasid – mitte sellepärast, et preparaate oleks vähe, vaid seetõttu, et inimesed tulevad sageli vale küsimusega. „Milline raud on parim?“ on tegelikult kolm erinevat küsimust: milline imendub kõige paremini, milline on seedetraktile leebeim ja milline sobib just konkreetsele inimesele.
Üks asi, mida pakendil ei kirjeldata: raud(II)sulfaat – odavaim ja levinuim vorm – imendub hästi, kuid tekitab kõige sagedamini kõhukinnisust. Põhjus on lihtne: imendumata jääv raud jõuab jämesoolde ja muudab väljaheite konsistentsi. Bisglütsinaat ja raud(III)ühendid on seedetraktile leebemad just seetõttu, et nende imendumine on ühtlasem ja jämesoolde jõuab vähem rauda.
Kolm asja, mida apteegis harva mainitakse:
- Ferritiin alla 30 µg/L vajab tähelepanu isegi siis, kui hemoglobiinitase on normaalne – ei tasu oodata, kuni hemoglobiinitase langeb.
- Rauapreparaati ei pea tingimata võtma iga päev – ülepäeviti võtmine võib mõnel juhul imendumist parandada, sest heptsidiini tase jõuab vahepeal langeda.
- Must väljaheide rauatablettide kasutamise ajal on normaalne ja ohutu – tegemist on imendumata rauaga, mitte verejooksuga.
Oluline: rauapreparaati ei tasu alustada ilma analüüsita. Liigne raud koguneb maksas ja südames ning võib olla toksiline. Kui ferritiinitase on normaalne, ei anna lisaraud kasu.
Rasedatele ja lastele sobib sageli kõige paremini raud(III)hüdroksiid-polümaltoos (nt Maltofer) – see on seedetraktile leebe ja ei põhjusta väikelastel kõhukinnisust.
Artikkel on koostatud Vitamiiniinfo.ee toimetuse poolt ja põhineb teadusallikatel kooskõlas meie toimetuspõhimõtetega. Sisu on informatiivne ega asenda arsti nõustamist (vt meditsiiniline teave).
Viimati meditsiiniliselt üle vaadatud: 2026
KKK
Miks mu ferritiinitase on madal, aga hemoglobiinitase on normaalne?
Ferritiin ja hemoglobiin mõõdavad eri asju. Ferritiin näitab rauavarude suurust – see langeb esimesena, sageli juba kuude jooksul enne, kui hemoglobiinitase muutub. Hemoglobiinitase langeb alles siis, kui varud on pikemat aega ammendunud. Madal ferritiinitase normaalse hemoglobiinitasemega tähendab, et tegemist on rauapuuduse varase etapiga – just õige aeg tegutseda.
Kas rauatabletid põhjustavad kõhukinnisust ja mida sellega teha?
Kõhukinnisus on raud(II)sulfaadi kõige levinum kõrvaltoime – seda esineb kuni 30% kasutajatest. Lahendused: vaheta preparaat bisglütsinaadi või raud(III)hüdroksiid-polümaltoosi vastu, võta seda koos kerge toiduga ning joo piisavalt vett. Annuse vähendamine võib samuti aidata, kuigi see aeglustab rauavarude taastumist.
Kas must väljaheide rauatablettide kasutamise ajal on ohtlik?
Ei. Must väljaheide on imendumata raua põhjustatud normaalne reaktsioon soolestikus – see on ootuspärane ja ohutu. Muret peaks tekitama tõrvajas, kleepuv ja tugeva lõhnaga must väljaheide, mis võib viidata seedetrakti verejooksule – need seisundid on selgelt eristatavad.
Kas rauda peab võtma koos C-vitamiiniga?
C-vitamiin parandab mitteheemse raua imendumist, kuid suurtes annustes lisand ei ole tavaliselt vajalik. Tavapärasest toidust saadav kogus – näiteks klaas apelsinimahla või paprikatükk samal toidukorral – on piisav. Rauapreparaadiga eraldi C-vitamiini lisandit ei ole vaja, kui toitumine on mitmekesine.
Kui kaua peab rauapreparaate võtma?
Hemoglobiinitase normaliseerub tavaliselt 1–3 kuuga. Ferritiinitase – ehk tegelikud rauavarud – tõuseb normaalsele tasemele 3–6 kuuga. Liiga varajane lõpetamine on sage viga: enesetunne paraneb, preparaat jäetakse pooleli ja mõne aja pärast on varud taas ammendunud.
Milline rauapreparaat imendub kõige paremini?
Imendumise poolest võib üldistada järgmiselt: bisglütsinaat ≈ liposoomne raud > raud(II)fumaraat > raud(II)sulfaat > raud(III)hüdroksiid-polümaltoos. Samas on parim preparaat see, mida suudad regulaarselt võtta – seedetrakti kõrvaltoimed on peamine põhjus, miks ravi katkestatakse. Kallim preparaat ei tähenda alati paremat, kuid tundliku seedetrakti korral on bisglütsinaat sageli sobivam valik.
Kas rauast kummikommidest piisab?
Kummikommide rauasisaldus on tavaliselt 2–5 mg portsjoni kohta – see on vaid osa päevasest vajadusest. Need sobivad pigem toitumise täiendamiseks või ennetuseks, mitte rauapuuduse raviks. Kui ferritiinitase on madal, on vaja tugevama toimega preparaati.
Allikad
-
EFSA NDA Panel. Dietary Reference Values for iron. EFSA Journal, 2015.
-
Milman N. Dietary Iron Intake in Women of Reproductive Age in Europe. Journal of Nutrition and Metabolism, 2019.
-
Breymann C. Iron Deficiency Anemia in Pregnancy. Seminars in Hematology, 2015.
-
WHO. Guideline: Daily iron supplementation in infants and children. World Health Organization, 2016.
-
Peeling P et al. Athletic induced iron deficiency: new insights into the role of inflammation, cytokines and hormones. European Journal of Applied Physiology, 2008.
-
Stoffel NU et al. Iron absorption from oral iron supplements given on consecutive versus alternate days and as single morning doses versus twice-daily split dosing. eClinicalMedicine, 2017.
-
Hallberg L, Hulthén L. Prediction of dietary iron absorption: an algorithm for calculating absorption and bioavailability of dietary iron. American Journal of Clinical Nutrition, 2000.
-
Hallberg L, Brune M, Rossander L. The role of vitamin C in iron absorption. International Journal for Vitamin and Nutrition Research, 1989.
-
Li N et al. The efficacy and safety of vitamin C for iron supplementation in adult patients with iron deficiency anemia. JAMA Network Open, 2020.
