Tavaline aminohape päästis hiired surmavast põletikust
Kui keha võitleb raske infektsiooniga, võib põletik muutuda ohtlikuks. Kuid vahel ei peitu lahendus immuunsüsteemi vaigistamises, vaid hoopis neerude töö toetamises.
Kiire kokkuvõte
Salki Instituudi teadlased leidsid, et aminohape metioniin aitas hiirtel üle elada rasket põletikku ja nakkust, parandades neerude filtratsioonivõimet. Metioniin ei mõjutanud immuunsüsteemi otseselt, vaid aitas organismil põletikumolekule kiiremini eemaldada, toetades neerufunktsiooni.
Põletik muutub ohtlikuks, kui keha ei kontrolli põletikumolekulide hulka
Põletik on nagu tulekahju — mõõdukas reaktsioon on vajalik, kuid liiga tugev põletik võib kahjustada ka terveid kudesid. Immuunsüsteem saadab ohukohta spetsiaalseid valke, mida nimetatakse põletikumediaatoriteks ehk tsütokiinideks. Need edastavad signaale, kutsuvad teisi immuunrakke appi ja aitavad käivitada paranemisprotsesse.
Probleem algab siis, kui neid põletikumediaatoreid koguneb verre liiga palju. Sellele võivad järgneda koekahjustus, hematoentsefaalbarjääri häired, elundikahjustus ja raskematel juhtudel surm. Enamik teadusuuringuid on keskendunud küsimusele, kuidas immuunvastust sisse või välja lülitada. Kuid Salki Instituudi professor Janelle Ayres ja tema meeskond küsisid midagi muud: mis siis, kui keha kasutab neerusid põletikumolekulide eemaldamiseks?
Metioniin parandas neerufunktsiooni ja aitas hiirtel ellu jääda
Uurijad nakatasid hiired bakteriga Yersinia pseudotuberculosis, mis põhjustab rasket süsteemset põletikku. Esimene asi, mida nad märkasid, oli see, et haiged hiired lakkasid söömast. Seejärel mõõtsid nad veres ringlevate aminohapete taset.
Ilmnes, et haigete hiirte veres oli metioniinitase madal. Metioniin on asendamatu aminohape, mida organism saab toidust. Teadlased andsid järgmisele hiirerühmale metioniiniga rikastatud toitu. Tulemus oli üllatav: need hiired elasid nakkuse üle.
Metioniin ei toiminud aga nii, nagu esmapilgul võinuks arvata. See ei tugevdanud immuunvastust ega vähendanud patogeeni hulka. Selle asemel paranes hiirte neerufunktsioon — neerude verevarustus paranes ja filtratsioonikiirus suurenes. Organism hakkas põletikumolekule uriiniga tõhusamalt eemaldama.
Oluline oli see, et metioniin ei häirinud teisi immuunvastuse osi. Hiired suutsid endiselt nakkusega võidelda, kuid vabanesid samal ajal tõhusamalt liigsetest põletikumolekulidest. Sarnaseid tulemusi täheldati ka sepsise ja neerukahjustuse mudelites.
Oluline: tegemist on hiirtel tehtud uuringuga. Inimestel pole metioniinipreparaate sel eesmärgil testitud. Ära võta metioniinipreparaate selle uuringu põhjal.
Patsiendi toitumine võib olla sama oluline kui raviskeem
Salki Instituudi uurimus näitas, et väike muutus toitumises suutis oluliselt mõjutada haiguse kulgu. Hiired, kes said metioniiniga rikastatud toitu, elasid nakkuse üle hoolimata sellest, et nende organismis oli endiselt sama haigustekitaja. Nad ei kaotanud kehakaalu, nende hematoentsefaalbarjäär jäi terveks ja nad ei surnud.
See pole esimene uuring, mis seob toitumise ja haiguse kulu. Tavaliselt on fookuses aga immuunsüsteem — kuidas toitained seda tugevdavad või nõrgestavad. Siin ilmnes teine võimalik mehhanism: neerud kui põletikumolekulide eemaldajad. See võib olla eriti oluline inimestele, kellel on neeruhaigus või neerupuudulikkus või kes saavad dialüüsi.
Praegu ei saa öelda, et metioniin peaks kuuluma haiglaravi tavapärasesse raviskeemi. Kuid võib küsida: kui palju me tegelikult teame sellest, kuidas toidust saadavad ained mõjutavad haiguste kulgu? Ja kui palju jääb märkamata, kui keskendume ainult ravimitele, mitte toitumisele?
Allikad
- ScienceDaily. Originaalartikkel
