B12-vitamiin beebile ja imikule: tilgad, annused ja puuduse märgid

Teemad: b12-vitamiin · lapsed · puudus · annustamine

B12-vitamiin ehk kobalamiin on vesilahustuv vitamiin, mida keha kasutab punaste vereliblede tootmiseks ja närvisüsteemi arenguks – imikueas eriti müeliini moodustumiseks, mis ümbritseb närvirakke ja võimaldab signaalidel ajus kiiresti liikuda. Inimene saab B12-vitamiini ainult loomsetest toiduainetest, mistõttu on b12 vitamiin beebile sageli mure just neis peredes, kus ema toitumine on taimepõhine.

Mis on B12-vitamiin ja miks imik seda vajab

Vitamiin B12 ¹ aitab kaasa normaalsele energiavahetusele, toetab närvisüsteemi normaalset talitlust ning osaleb vere punaliblede normaalses moodustumises. Imikueas on kaks viimast erilise tähtsusega: närvisüsteem areneb esimese eluaasta jooksul kiiremini kui üheski teises elueas ning vereloome peab pidevalt sammu kiire kasvuga.

Erinevalt paljudest teistest vitamiinidest ei leidu B12-vitamiini praktiliselt üheski taimses toiduallikas – seda saadakse lihast, kalast, munast ja piimatoodetest või neist valmistatud toidulisanditest. See üksainus fakt seletab, miks b12 vitamiin beebile muutub teemaks just siis, kui perekonnas järgitakse taimepõhist toitumist.

Tabelis toodud kogused on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) piisava tarbimise (AI) väärtused.² Alla 6 kuu vanuse imiku kohta eraldi väärtust ei kehtestata – eeldatakse, et vajadus kaetakse täielikult rinnapiima või piimaseguga.

Vastsündinu B12-tase veres on sünnihetkel ligikaudu kaks korda kõrgem kui emal, sest vitamiin kandub raseduse viimasel trimestril aktiivselt üle platsenta. Neist varudest peaks tavaliselt piisama esimeseks 6–12 elukuuks.³ Siit tuleneb ka põhjus, miks puudus, kui see tekib, avaldub alles pooleaastaselt või hiljem – mitte kohe pärast sündi.

Kust beebi B12-vitamiini saab: rinnapiim, piimasegu ja sünnivarud

Enamik terveid beebisid ei vaja B12-vitamiini lisandina üldse. B12 beebile tuleb kahest peamisest allikast: rinnapiimast või piimasegust, ning need kaks allikat käituvad väga erinevalt.

Piimasegud on tänapäeval rikastatud kõigi vajalike vitamiinidega, sealhulgas B12-ga, vastavalt kindlale koostisele. Piimasegul olev laps saab seega juhendi kohase kogusega toidetuna oma vajaduse kaetud ilma täiendava lisandita.

Rinnapiima puhul on olukord teine. Rasvlahustuvate ja vesilahustuvate vitamiinide, sh B12, sisaldus rinnapiimas sõltub otseselt ema enda toidust ja kehavarudest.⁴ See tähendab: kui ema tase on hea, on ka rinnapiimas piisavalt B12-vitamiini; kui ema tase on madal, ei pruugi vitamiini lapse jaoks jätkuda isegi siis, kui ema ise puuduse sümptomeid ei tunne. Ema vereanalüüs võib olla normi piires, samal ajal kui kudede B12-varud on juba ammendunud – tase veres langeb alles kõige lõpus.³

See seletab, miks perearstid ja lastearstid pööravad b12 vitamiin rinnapiimatoidul beebile puhul erilist tähelepanu just ema toitumisele, mitte niivõrd lapse enda dieedile – laps ise ei söö lisatoitu enne 4.–6. elukuud ning kuni selle ajani on rinnapiim või piimasegu ainuke toiduallikas.

Eesti kontekstis on see teema tavapärasest olulisem: 2018. aastal avaldatud Tartu Ülikooli uuring leidis Eesti vastsündinute seas suhteliselt kõrge madala B12-taseme esinemissageduse.⁵ See tähendab, et emade B12-varusid tasub jälgida juba raseduse ajal, mitte alles siis, kui laps on sündinud ja probleemid on ilmnenud.

Kõik lapsevanemad ei tea, et laste D-vitamiini puhul kehtib teine loogika – seda antakse profülaktiliselt praktiliselt kõigile Eesti lastele sõltumata toitumisest, kuna päikesevalgust napib aastaringselt. B12-vitamiini puhul on vastupidi: seda ei anta rutiinselt, vaid ainult siis, kui on konkreetne põhjus kahtlustada puudust.

Millal on B12-tilgad imikule vajalikud

B12 tilgad beebile tulevad kõne alla ainult teatud kindlate riskitegurite korral – mitte „igaks juhuks“ kõigile rinnapiimatoidul lastele.

Peamised olukorrad, mil arst võib soovitada lapsele B12-vitamiini lisandit – ehk kuidas kasutada B12 tilku imikutele, kokku võetuna kolme sammuna:

1. Samm 1: Hinda riskitegureid

   Kõige sagedasem riskiolukord on b12 tilgad vegan ema imikule – kui rinnaga toitev ema järgib taimset toitumist ega võta ise B12-toidulisandit, võib rinnapiim jääda vitamiinivaeseks isegi normaalse toidukoguse juures. Riski suurendavad ka ema imendumishäired (nt tsöliaakia, Crohni tõbi, varasem maooperatsioon) ning olukord, kus laps saab pikalt ainult rinnapiima, ilma et ta saaks B12-rikast lisatoitu (liha, muna).

2. Samm 2: Lase teha vereanalüüs

   Enne tilkade kasutamise alustamist on mõistlik kontrollida lapse B12-taset veeniverest – näpuotsast võetud kapillaarvereproov ei pruugi anda täpset tulemust. Kui tase on olnud pikalt madal, tehakse tavaliselt lisaks ka homotsüsteiini analüüs, mille tõus kinnitab tegelikku puudust. Küsimusele, millal anda B12 tilku imikule, saab seega vastata alles pärast diagnoosi, mitte oletuse põhjal.

3. Samm 3: Pöördu arsti poole raviskeemi saamiseks

   Kui puudus on kinnitatud, määrab arst sobiva annuse ja ravi kestuse. Tõsisema puuduse korral alustatakse mõnikord süstidega, misjärel jätkatakse suukaudsete tilkadega. Ise annust valida ega kuuri pikkust otsustada ei tohiks – imiku organid alles arenevad.

Hoiatus: rahutus ja halb uni võivad viidata paljudele erinevatele põhjustele peale B12-puuduse. Ainult une- või söömisprobleemide põhjal ei tohi lapsele lisandit anda ilma diagnoosita.

B12-tilkade annustamine imikutele: kui palju ja kui kaua

B12 tilkade annustamine imikutele erineb sõltuvalt sellest, kas tegemist on ennetava profülaktika või juba diagnoositud puuduse raviga – neid kahte ei tohi segi ajada.

Eesti apteekides müüdavad imikutele mõeldud B12-tilgad sisaldavad enamasti 100 μg B12-vitamiini tilga kohta metüülkobalamiini kujul – see on vorm, mida peetakse imikutele üheks turvalisemaks.⁶ Sellest annusest imendub organismi tegelikult ainult murdosa: suukaudsest 500 μg annusest jõuab vereringesse hinnanguliselt vaid ligikaudu 10 μg, kuna suurema osa imendumist piiravad maohappe ja sisemise faktori piiratud kogus.⁷ See on ka põhjus, miks küsimusele, kui palju B12 tilka beebile anda, ei ole lihtsat „rohkem on parem“ vastust – organism lihtsalt ei suuda korraga rohkem omastada.

Praktikas tähendab see, et madala B12 taseme korral määratakse tavaliselt kuuriannus, mis ületab lapse igapäevast AI-vajadust (1,5 μg) mitmekordselt – just seetõttu, et enamik sellest ei imendu. Levinud lähenemine on 1 tilk päevas kergema riski korral või kuni 5 tilka (500 μg) päevas kinnitatud puuduse ravikuurina ühe kuu vältel, alati arsti määratud skeemi järgi.⁶

Liigse B12 pärast muretsema ei pea – tegemist on vesilahustuva vitamiiniga, mille üleliigne kogus väljub organismist uriiniga. Isegi suurte teraapiliste annuste (1000–5000 μg) juures ei ole täheldatud kahjulikke kõrvaltoimeid.⁷

Oluline: Eesti apteekides levinud toode on nõgel b12 tilgad beebile, mis on saadaval nii 100 μg kui ka 500 μg tugevusega variandina – tugevama versiooni annustamine erineb ning see sobib pigem juba diagnoositud puuduse raviks, mitte profülaktikaks.

Toitainepõhiselt aitab vitamiin B12 vähendada väsimust ja kurnatust ning aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele¹ – see selgitab, miks madala taseme korrigeerimine võib avalduda nähtavalt lapse üldises rahulikkuses ja unes, kuigi seost tuleb alati kinnitada analüüsiga, mitte oletada sümptomite põhjal.

B12-vitamiini puuduse sümptomid imikul

B12 vitamiini puudus imikul sümptomid kujunevad tüüpiliselt 4.–8. elukuu vahel, kui sünnieelsed varud on ammendunud ning rinnapiim ei kata enam jooksvat vajadust.³ Sümptomid ei ole B12-puudusele spetsiifilised ja neid on kerge omistada muudele põhjustele – see teebki puuduse äratundmise keeruliseks.

Raskematel juhtudel võib puudus väljenduda ka psühhomotoorse arengu hilistumises ja harvem epileptiformsetes krampides.³ Just seetõttu rõhutavad lastearstid, et kliinilise kahtluse korral ei ole diagnoosimine keeruline – vereanalüüs annab selgema vastuse ning ravi järel hakkavad hematoloogilised näitajad suhteliselt kiiresti paranema.³

Oluline on eristada tavapärast beebi rahutust tegelikust riskiolukorrast. Kui laps saab alates 6. elukuust piisavalt liha, kala, muna või piimatooteid sisaldavat lisatoitu, on B12-puudus ebatõenäoline isegi juhul, kui uni on ajuti katkendlik. Riskirühm on kitsam, kui üldiselt arvatakse – enamasti puudutab see peresid, kus ema on ise pikaajaliselt eelistanud taimset toitu ega ole B12-vitamiini puudujääki toidulisandiga kompenseerinud, või kus lapsel endal esineb harvaesinev kaasasündinud imendumishäire. Viimasel juhul ei aita ka ema toitumise muutmine, kuna probleem on lapse enda organismis, mitte toidulaual.

Proviisori kommentaar

Apteegis küsitakse B12-tilkade kohta enamasti kahel juhul: kas beebi vereanalüüs on juba näidanud madalat taset või on ema ise vegan või taimetoitlane ja soovib teada, kas laps vajab lisandit „kindluse mõttes“. Mõlemad küsimused on põhjendatud, kuid vastus on erinev.

Vähetuntud fakt, mida pakendile tavaliselt ei kirjutata: suukaudsest B12-annusest jõuab vereringesse tegelikult ainult murdosa, sest imendumine toimub kahe erineva mehhanismi kaudu – aktiivselt (piiratud koguses, umbes 2 μg korraga) ja passiivselt (umbes 1% ülejäänud annusest).⁶ See tähendab, et suurem tilkade arv ei anna lineaarselt rohkem kasu – organism kasutab lihtsalt seda, mida suudab omastada.

Kolm praktilist soovitust, mida apteegis tavaliselt jagan:

• Enne tilkade kasutamise alustamist küsi perearstilt vereanalüüsi – see annab kindluse ega jäta otsust juhuse hooleks.
• Kui ema on ise vegan või taimetoitlane, kaalu B12-toidulisandit endale, mitte ainult lapsele – nii saab tegeleda probleemi algpõhjusega.
• Väldi pipeti otsest kokkupuudet suuga – see aitab toodet kauem puhtana hoida.

Hoiatus: ära anna beebile B12-tilku ilma arsti soovituseta ainult unehäirete või rahutuse põhjal – need sümptomid on väga levinud ja enamasti ei ole nende taga B12-puudus.

Tilkvorm sobib imikutele eriti hästi just siis, kui vajadus on juba vereanalüüsiga kinnitatud ja annust saab täpselt lapse kaalu ja vanuse järgi kohandada – erinevalt tablettidest, mida väikelaps ei suuda alla neelata.

Lapsevanematele, kes soovivad võrrelda toitainete annustamist laiemalt, sobib lugemiseks ka Kaltsium lastele: miks teismelised vajavad seda rohkem?, kus käsitletakse vanusepõhiseid koguseid ja preparaadi valikut.

KKK

Kas beebi rahutus ja halb uni võivad olla B12-vitamiini puuduse tunnused?

Võivad, aga tegemist on väga mittespetsiifiliste sümptomitega. Rahutus ja katkendlik uni on ühed levinumad esmased märgid, kuid neil on kümneid muid võimalikke põhjuseid. Ainuke kindel viis seost kinnitada on vereanalüüs.

Kuidas beebilt B12 taset kontrollitakse?

Analüüs tehakse veeniverest. Näpuotsast võetud kapillaarveri ei pruugi anda täpset tulemust, mistõttu tuleks kindlasti küsida veeniverest tehtavat analüüsi.

Kas eksklusiivselt rinnapiimatoidul olev beebi vajab B12-lisandit, kui ema ei söö liha?

Jah, see on üks peamisi riskiolukordi. Kui ema on vegan või taimetoitlane ega võta ise B12-toidulisandit, võib rinnapiimas olla vitamiini kriitiliselt vähe isegi siis, kui laps sööb piisavalt.

Kui palju B12 tilku beebile anda?

Täpne kogus sõltub sellest, kas tegu on profülaktika või kinnitatud puuduse raviga, ning selle määrab alati arst. Levinud on 1 tilk päevas kergema riski korral või mitu tilka päevas ühekuulise ravikuurina kinnitatud puuduse korral.

Kas madal B12 võib beebil korduvalt tagasi tulla ka pärast ravikuuri?

Jah, see on võimalik, eriti kui algpõhjus (nt ema madal tase või lapse imendumishäire) ei ole lahenenud. Sel juhul jälgitakse taset korduvalt ja kohandatakse ravi vastavalt vajadusele.

Kas B12 tilku tohib anda ilma arsti soovituse ja vereanalüüsita, „igaks juhuks“?

Ei ole soovitatav. Isegi kui liigne B12 väljub organismist uriiniga, peaks lisandi andmise otsus põhinema tegelikul vajadusel, mitte oletusel – nii saab vältida ka tegeliku põhjuse (nt ema toitumise) tähelepanuta jätmist.

Millal peaks B12 puuduse kahtlusel kohe arsti poole pöörduma?

Kui lapsel esineb korduvat oksendamist, tugevat loidust, toitmisest keeldumist või selgeid lihastoonuse muutusi, tuleks kiiresti arsti poole pöörduda, mitte oodata plaanilist visiiti.

Allikad

1. Euroopa Komisjon. Määrus (EL) nr 432/2012 – lubatud terviseväited vitamiin B12 kohta
2. EFSA (Euroopa Toiduohutusamet). Dietary Reference Values for vitamin B12 – piisava tarbimise (AI) väärtused vanuserühmade kaupa.
3. Õiglane-Šlik E. B12-vitamiini puudulikkus imiku- ja väikelapseeas
4. Raie E. Vitamiini B12 defitsiit imikutel ning väikelastel
5. Reinson K, Künnapas K, Kriisa A, Vals MA, Muru K, Õunap K. High incidence of low vitamin B12 levels in Estonian newborns
6. Nõgel Organics. B12-tilgad imikutele ja lastele – tooteinfo
7. National Institutes of Health, Office of Dietary Supplements. Vitamin B12 – Health Professional Fact Sheet

Teemad: b12-vitamiin · lapsed · puudus · annustamine