Vahemere dieet aktiveerib südant ja aju kaistvad valgud

Teemad: immuunsus energia stress ajutervis

Värviline Vahemere dieedi toidulaud koos köögiviljade, õliivide ja kalaga, tervislik toitumine

Vahemere dieet võib mõjutada vananemist mitokondrite kaudu – ja see pole lihtsalt tühi jutt tervislikust toitumisest. Teadlased leidsid, et vanemaealised inimesed, kes järgivad seda dieeti kõige täpsemalt, omavad veres rohkem kaht väikest valku, mis kaitsevad südant ja aju.

Kiire kokkuvõte

USC teadlased avaldasid, et Vahemere dieeti järgivatel vanemaealistel on veres kõrgemad tasemed humaniin ja SHMOOSE mikroproteiinidest. Need valgud toodavad mitokondreid ja need on seotud südame- ja ajukaitsega ning väiksema oksüdatiivse stressiga.

Oliiviõli, kala ja kaunviljad näitasid kõige tugevamat seost nende kaitsevalkude tasemega.

Mitokondreid pole lihtsalt energiajaamad

Mitokondreid teatakse kui rakusiseseid energiajaamasid, aga tegelikult teevad need palju enamat. Need väikesed rakuorganellid saadavad välja keemilisi signaale, mis mõjutavad ainevahetust, põletikku, stressivastust ja vananemist.

USC Leonard Davise gerontoloogia kooli teadlased uurisid vanemaealiste inimeste vereproove ja leidsid selge seose: mida täpsemalt keegi järgis Vahemere dieeti, seda kõrgemad olid kahe mitokondriaalse mikroproteiini – humaniini ja SHMOOSE – tasemed. Mõlemad on varem seostatud kaitsega südamehaiguste ja neurodegeneratsiooni vastu.

“Need mikroproteiinid võivad toimida molekulaarsete sõnumitoojatena, kes tõlgivad selle, mida me sööme, selleks, kuidas meie rakud funktsioneerivad ja vananevad,” selgitas uuringu juht Roberto Vicinanza.

Oliiviõli, kala ja kaunviljad tõstsid kaitsevalkude taset

Uuringus ilmnes, et eri toiduained mõjutavad mitokondreid erinevalt. Kõrgem oliiviõli, kala ja kaunviljade tarbimine oli seotud suurenenud humaniini tasemega. Oliiviõli ja väiksem rafineeritud süsivesikute tarbimine tõstis SHMOOSE taset.

Inimestel, kes järgisid dieeti kõige rangelt, olid ka madalamad oksüdatiivse stressi näitajad. See on rakukahjustuse vorm, mis tekib siis, kui ebastabiilsed molekulid – reaktiivsed hapnikuühendid – ületavad keha kaitsesüsteeme. Pikaajaline oksüdatiivne stress kahjustab valke, rasvu ja DNA-d ning on seotud vananemise ja krooniliste haigustega.

Rafineeritud süsivesikud – valge leib, saiakesed ja suhkrurikkad tooted – seeduvad kiiresti ja tekitavad järsud veresuhkru tõusud. Nende vähendamine näis olevat oluline SHMOOSE taseme jaoks.

Peidetud valgud mitokondrite DNA-s

Humaniini ja SHMOOSE pärinevad mitokondrite enda geneetilisest materjalist, mitte raku tuumast. Need piirkonnad peeti kunagi kasutuks, aga nüüd on selge, et need toodavad bioloogiliselt aktiivseid mikroproteiine.

Humaniini uuritakse juba üle 20 aasta. Seda on seostatud parema insuliinitundlikkuse, südamekaitse, pikema eluea ja kognitiivse funktsiooni säilimisega. SHMOOSE on uuem leid ja seotud ajutervisega – üks selle geneetiline variant suurendab Alzheimeri tõve riski, tavaline vorm aga kaitseb närvirakke amüloidi kahjustava toime eest.

Uurijad leidsid ka võimaliku seose humaniini ja Nox2 ensüümi vahel. Kõrgemad humaniini tasemed olid seotud madalama Nox2 aktiivsusega, mis viitab sellele, et humaniin võib piirata oksüdatiivset kahjustust ja pakkuda lisainfot südamele ning veresoonkonnale.

Personaalsed toitumisplaanid tulevikus

Need leiud võivad selgitada, miks Vahemere dieet on aastakümnete jooksul näidanud kaitset südamehaiguste, 2. tüüpi diabeedi, kognitiivse languse ja enneaegse surma vastu. Humaniin ja SHMOOSE võiksid tulevikus toimida biomarkeritena – märguannetena selle kohta, kui tugevalt keha Vahemere toitumismustritele reageerib.

“Need peptiidid kujunevad vananemisbioloogia võtmeregulaatoriteks,” ütles uuringu vanemautor Pinchas Cohen. “Need ühendavad mitokondrite funktsiooni Alzheimeri ja südamehaigustega ning nüüd potentsiaalselt ka toitumisega.”

Tegemist on põhiuuringuga – see ei tähenda, et homme peaks kõik oliiviõli juurde jooma. Aga see annab meile paremini aimu, miks Vahemere dieet toimib raku tasandil.

Allikad

  1. ScienceDaily. Originaalartikkel

Kas oli kasulik? Jaga

Teemad: immuunsus energia stress ajutervis