Tehisintellekt aitas leida looduslikku „Ozempicut”
Kujutle ravimit, mis vähendab isu poole võrra, aga ei tekita iiveldust ega kõhukinnisust. Just sellise molekuli juurde juhatas Stanfordi teadlased tehisintellekt — ja see ei ole süntetiseeritud laboris, vaid peidus meie endi keha valkudes.
Kiire kokkuvõte
Stanfordi teadlased kasutasid tehisintellekti, et leida tuhandete võimalike valgufragmentide hulgast molekul nimega BRP, mis loomkatsetes vähendas toidutarbimist kuni 50% ja soodustas rasvapõletust. Erinevalt Ozempicust mõjub see spetsiifiliselt ajule, mitte seedetraktile ega kõhunäärmele.
Ozempic mõjub kogu kehale, mitte ainult isule
Semaglutiid ehk Ozempic ja Wegovy toimeaine jäljendab hormooni GLP-1, mis reguleerib veresuhkrut ja isutunnet. Probleem on selles, et GLP-1 retseptoreid leidub mitte ainult ajus, vaid ka soolestikus, kõhunäärmes ja mujal kehas. Sellest tulenevad ka tuntud kõrvaltoimed — iiveldus, kõhukinnisus, aeglustunud seedimine ja osadel kasutajatel märkimisväärne lihasmassi kadu koos rasvakaoga. Teadlased on juba aastaid otsinud viisi, kuidas saavutada sama isu pärssiv efekt ilma, et ravim “koputaks” ukse taha, kus seda ei oodata.
Tehisintellekt sõelus läbi 20 000 geeni
Stanfordi teadlased, keda juhtisid Katrin Svensson ja Laetitia Coassolo, lähenesid probleemile teistmoodi. Nad keskendusid ensüümile nimega prohormoon-konvertaas 1/3, mis lõikab suuremaid valke väiksemateks peptiidideks — samasuguse protsessi tulemusena tekib ka GLP-1 ise. Käsitsi oleks tuhandete võimalike lõikekohtade läbi töötamine võtnud aastaid. Selle asemel lõid teadlased algoritmi nimega Peptide Predictor, mis analüüsis kõiki ligikaudu 20 000 inimese geeni ja otsis sealt ensüümile sobivaid lõikekohti.
Filtrites jäid sõelale valgud, mis erituvad rakust välja — hormoonidele omane tunnus — ja millel on vähemalt neli potentsiaalset lõikekohta. Nii vähenes kandidaatide hulk 373 prohormoonini, millest algoritm ennustas kokku 2683 erinevat peptiidi. Sellest hulgast valisid teadlased katsetamiseks 100 peptiidi, sealhulgas ka juba tuntud GLP-1.
BRP tõstis ajurakkude aktiivsust rohkem kui GLP-1
Laborikatsetes näitas GLP-1 oodatud tulemust — see tõstis närvirakkude aktiivsust kolm korda võrreldes töötlemata kontrollrakkudega. Kuid üks varem tundmatu, vaid 12 aminohappest koosnev peptiid — BRP — tekitas veelgi tugevama reaktsiooni.
| Näitaja | Tulemus |
|---|---|
| Toidutarbimise vähenemine | kuni 50% |
| Mõjupiirkond | hüpotalamus (isu ja ainevahetuse keskus) |
| Mõju teistele organitele | puudub/minimaalne (erinevalt GLP-1 ravimitest) |
| Katseetapp | loomkatsed, inimuuringud alles plaanis |
Oluline: BRP tulemused pärinevad seni ainult loomkatsetest. Inimestel ei ole molekuli ohutust ega tõhusust veel testitud, ja Svensson on juba asutanud ettevõtte, et viia BRP kliinilistesse uuringutesse.
Looduslik ei tähenda, et see on juba apteegis saadaval
See uudis on paeluv, sest näitab, kuidas tehisintellekt kiirendab tegelikult ravimiotsingut aastate, mitte kümnendite kaupa. Aga BRP ei ole homme apteegi riiulil — vahemaa loomkatse ja turule jõudnud ravimi vahel on pikk ja enamik lubavaid kandidaate ei jõua lõpuni. Kui kellelgi tekib kiusatus otsida internetist “BRP toidulisandit”, siis seda lihtsalt ei ole olemas — erinevalt näiteks kreatiinist, mille toime ja ohutus on aastakümnete uuringutega juba tõestatud. Enne kui loodusliku isu pärssiva aine kohta midagi osta, tasub meeles pidada, et “AI leidis” ja “apteegist saadaval” on kaks väga erinevat asja.
Allikad
- Laetitia Coassolo, Niels B. Danneskiold-Samsøe, Quennie Nguyen, Amanda Wiggenhorn, Meng Zhao, David Cheng-Hao Wang, David Toomer, Jameel Lone, Yichao Wei, Aayan Patel, Irene Liparulo, Deniz Kavi, Lianna W. Wat, Saranya Chidambaranathan Reghupaty, Julie Jae Kim, Tina Asemi, Ewa Bielczyk-Maczynska, Veronica L. Li, Maria Dolores Moya-Garzon, Nicole A. J. Krentz, Andreas Stahl, Danny Hung-Chieh Chou, Liqun Luo, Katrin J. Svensson. Prohormone cleavage prediction uncovers a non-incretin anti-obesity peptide . Nature , 2025; 641 (8061): 192. Originaaluuring
