Miks nahk tundub tuhm ja väsinud juba noores eas?

Teemad: C-vitamiin · E-vitamiin · A-vitamiin · antioksüdandid

Tuhm nahk ei ole ainult vanuse küsimus. See tekib siis, kui nahk ei suuda piisavalt niiskust ja toitaineid hoida, kui kollageeni- ja elastiinikiudude struktuur on kahjustatud või kui naharakud ei uuene piisavalt kiiresti. Naha tuhmuse taga võivad olla UV-kiirgus, oksüdatiivne stress, unepuudus, suitsetamine ja ebatervislik elustiil. Need tegurid mõjutavad nahka juba 20. ja 30. eluaastates — mitte alles vanemas eas.

Miks nahk tundub tuhm ja väsinud

Tuhm nahk pole iseenesest haigus, vaid märk sellest, et naha loomulikud uuenemisprotsessid ei toimi nii tõhusalt, kui peaksid. Peamised tegurid, mis seda seisundit põhjustavad:

UV-kiirgus. Ultraviolett-A-kiirgus (UVA) tungib sügavale nahka ja kahjustab kollageenikiude. UV-kiirgus soodustab dermise kollageeni fragmenteerumist ja kokkukleepumist, põhjustades muutusi, mis sarnanevad loomuliku vananemisprotsessiga, kuid toimuvad palju kiiremini.¹ Samal ajal suurendab UV-kiirgus reaktiivsete hapnikuühendite (ROS) teket, mis soodustab oksüdatiivset stressi nahas ja viib põletikulise seisundi tekkimiseni.² Üks päev päikese käes ilma kaitsekreemita mõjutab naha struktuuri kauem kui paar tundi lühem uneaeg.

Oksüdatiivne stress. Vabad radikaalid tekivad mitte ainult päikese käes, vaid ka suitsetamise, saastatud õhu ja kroonilise stressi mõjul. Kui rakud ei suuda vabu radikaale piisavalt neutraliseerida, kahjustub naha loomulik võime end taastada. Kollageeni lagundavad ensüümid muutuvad aktiivsemaks ja nahk kaotab elastsust.

Unepuudus. Une ajal toodab nahk uusi rakke ja parandab päeva jooksul tekkinud kahjustusi. Kui uneaeg jääb regulaarselt alla 6 tunni, aeglustub uuenemisprotsess ja naharakud ei uuene piisavalt kiiresti. Tulemuseks on tuhm ja elutu nahatoon.

Suitsetamine. Sigaretisuits suurendab vabade radikaalide teket ja vähendab vere hapnikusisaldust. See tähendab, et naharakud ei saa piisavalt toitaineid ja hapnikku. Lisaks ahendab nikotiin veresooni ja aeglustab naharakkude taastumist.

Dehüdratsioon. Kui organism ei saa piisavalt vedelikku, muutub nahk kuivaks ja kaotab oma loomuliku prinkuse. Tulemuseks on kare, hallikas ja kortsulisem nahk.

Kollageeni loomulik vähenemine vanusega. Alates 25. eluaastast väheneb kollageeni tootmine kehas umbes 1% aastas. See ei tähenda veel automaatselt sügavate kortsude teket, kuid nahk muutub õhemaks, vähem elastseks ja kaotab sära.

Kuidas C-, E- ja A-vitamiin toetavad naha struktuuri

Ükski vitamiin ei „paranda tuhmust“ iseseisva lahendusena, kuid C-, E- ja A-vitamiinil on kõigil kindel roll naha normaalses toimimises.

C-vitamiin toimib kollageeni sünteesi olulise kofaktorina. See stabiliseerib kollageeni mRNA-d ja suurendab kollageenivalgu sünteesi kahjustatud naha parandamiseks; samal ajal väheneb elastiini tootmine.³ Lisaks osaleb C-vitamiin kollageeni hüdroksüülimises, suurendab kollageeni sünteesi, stabiliseerib kollageenikiude ning vähendab kollageeni lagunemist.⁴ Kliinilised uuringud näitavad, et paikselt kasutatav L-askorbiinhape on tõhus fotovananemise ennetamisel, kortsujoonte vähendamisel ja hüperpigmentatsiooni leevendamisel.⁵

E-vitamiin on naha peamine looduslik rasvlahustuv mitteensümaatiline antioksüdant, mis kaitseb nahka oksüdatiivse stressi kahjuliku mõju, sealhulgas fotovananemise eest.⁶ E-vitamiin reageerib peamiselt reaktiivsete hapnikuühenditega ja suudab absorbeerida ultraviolettkiirguse energiat, mängides olulist rolli fotokaitses ja vabade radikaalide põhjustatud UV-kahjustuste ennetamisel.⁷ E-vitamiin vähendab UV-kiirguse põhjustatud naha ägedat reaktsiooni (erüteemi ja turset), päikesepõletusrakkude teket, lipiidide peroksüdatsiooni ja immuunsupressiooni, kui seda kasutatakse enne kokkupuudet UV-kiirgusega.⁸

A-vitamiin reguleerib naharakkude uuenemist ja diferentseerumist. See toetab naha normaalset paksust ning toimib ka antioksüdandina. A-, C- ja E-vitamiin, karotenoidid, flavonoidid ning teised antioksüdandid võivad tõhusalt aeglustada naha vananemisprotsessi.⁹

Millal peaks muretsema ja arsti poole pöörduma

Kui nahk on tuhm, ei ole see tavaliselt otsene oht tervisele. Kuid järgmistel juhtudel tuleks pöörduda arsti või dermatoloogi poole:

• Naha värvus muutub järsult kollakaks või hallikaks ja jääb selliseks nädalaks või kauemaks.
• Lisanduvad põletikulised sümptomid: nahk on punetav, sügelev või valulik.
• Nahk muutub väga kiiresti kuivaks ja kreem või piisav vedelikutarbimine ei aita.
• Ilmnevad uued sünnimärgid, laigud või nahamoodustised.

Need märgid võivad viidata kilpnäärmehäiretele, maksaprobleemidele või nahahaigustele, mis vajavad eraldi diagnostikat ja ravi.

Mida saab ise teha naha sära taastamiseks

Päikesekaitse. Kasuta iga päev vähemalt SPF 30 päikesekaitsekreemi, ka talvel ja pilvise ilmaga. See on üks kõige tõhusamaid viise UV-kahjustuste ennetamiseks. Kui nahk on UV-kiirgusest juba kahjustunud, aitab päikesekaitse vähendada täiendavate kahjustuste riski.

Toitumine. Toidust saab C-, E- ja A-vitamiini looduslikest allikatest. Näiteks sisaldab 100 g värsket paprikat ligi 80–90 mg C-vitamiini, mis katab suure osa täiskasvanu päevasest vajadusest (meestel 110 mg, naistel 95 mg).¹⁰ E-vitamiini leidub pähklites, seemnetes ja taimsetes õlides (meestel 13 mg, naistel 11 mg päevas). A-vitamiini saab maksast, porgandist ja bataadist (täiskasvanud meestel 750 μg RE, naistel 650 μg RE päevas).

Unekvaliteet. 7–9 tundi und öösel on vajalik selleks, et naharakkudel oleks piisavalt aega uuenemiseks. Kui uni on regulaarselt lühike, ei jõua nahk end korralikult taastada. Soovitatav on säilitada regulaarne unerütm.

Suitsetamisest loobumine. Sigaretisuits on üks naha tervist kahjustavaid tegureid. Suitsetamisest loobumisel paraneb vereringe ning nahk saab taas rohkem hapnikku ja toitaineid.

Niisutamine ja vedelik. Joo piisavalt vett (1,5–2 liitrit päevas) ja kasuta kvaliteetset niisutuskreemi, mis sobib sinu nahatüübile. Kuiv nahk näeb tavaliselt tuhmim välja kui hästi niisutatud nahk.

Paikse C- ja E-vitamiini kasutamine. Seerumid või kreemid, mis sisaldavad stabiliseeritud C-vitamiini (L-askorbiinhapet) ja E-vitamiini, võivad toetada naha loomulikke kaitseprotsesse. Neid kasutatakse tavaliselt hommikuti enne päikesekaitsekreemi.

Proviisori kommentaar

Kui apteeki tullakse „väsinud naha“ murega, küsitakse sageli C-vitamiini kapsleid või E-vitamiini õlikapsleid. Neid tõesti ostetakse, kuid paljud ei tea, et paikne, st otse nahale kantav C-vitamiin toimib nahas kohalikult — eriti kui preparaat sisaldab stabiliseeritud L-askorbiinhapet kontsentratsioonis 10–20%. Seerum, mis sisaldab nii C- kui ka E-vitamiini, annab sageli parema tulemuse kui üksikvitamiin. Üks asi, mida kuulen klientidelt harva: E-vitamiin suudab absorbeerida ultraviolettkiirguse energiat ning selle toime ei asenda päikesekaitsekreemi, kuid koos päikesekaitsekreemiga võib see toetada naha kaitset UV-kiirguse eest. Nahk ei ole organ, mis „unustab“ halvad harjumused — suitsetamine ja unepuudus võivad naha tuhmust süvendada juba järgmisel hommikul, kuid taastumisprotsess võtab aega. Kui tuhmus on tekkinud juba 20. eluaastates, võib see olla märk sellest, et tähelepanu tuleks pöörata ka elustiilile, mitte ainult kreemidele ja kapslitele.

KKK

Kas tuhm nahk tähendab vitamiinipuudust?

Mitte tingimata. Tuhm nahk võib tekkida ka siis, kui toitumine on tasakaalustatud, kuid UV-kiirgus, suitsetamine või unepuudus mõjutavad nahka rohkem, kui organism suudab nende mõju tasakaalustada. Kui aga toitumine on puudulik ja C-, E- või A-vitamiini tarbitakse vähe, on nahaga seotud probleemide risk suurem.

Kas C-vitamiini seerum on parem kui C-vitamiini kapsel?

Paikse C-vitamiini puhul kantakse see otse nahale ja see toimib seal kohalikult. Suukaudne C-vitamiin jaguneb kogu organismis erinevate kudede vahel ning nahale jõuab sellest vaid osa. Kui eesmärk on toetada naha struktuuri, võib paikne vorm anda kiiremini nähtava tulemuse.

Kas E-vitamiini võib võtta liiga palju?

Täiskasvanul on ülempiir 300 mg päevas. Kui võtta sellest rohkem, võivad tekkida verevalumid või suureneda verejooksu risk, eriti kui kasutatakse samal ajal verd vedeldavaid ravimeid. Tavapärane toidust saadav E-vitamiini kogus ei ületa üldjuhul ohutuspiiri.

Kas A-vitamiini võib naha parandamiseks rohkem võtta?

A-vitamiini võib tarbida liiga palju, eriti kui kasutatakse retinooli sisaldavaid toidulisandeid. Üleannustamine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja nahaprobleeme. Raseduse ajal võib liigne A-vitamiini tarbimine olla lootele toksiline. Täiskasvanud meestel on ülempiir 3000 μg RE päevas, naistel samuti 3000 μg RE päevas. Paiksed retinoidid (nt retinoolikreemid) ei põhjusta üldjuhul süsteemset üleannustamist, kuid võivad esimestel nädalatel nahka ärritada.

Kui kiiresti naha sära paraneb, kui elustiili muuta?

Esimesed märgid — nahk tundub pehmem ja vähem kuiv — võivad ilmneda 1–2 nädala jooksul. Sügavam muutus kollageeni struktuuris ja nahatoonis võtab aega 3–6 kuud. See sõltub ka sellest, kui palju UV-kahjustusi on varem kogunenud ja kui järjepidevalt uusi harjumusi järgitakse.

Kas päikesekaitsekreem peab olema ka talvel?

Jah. UVA-kiirgus tungib läbi pilvede ja akende ning see on kiirgustüüp, mis jõuab sügavamale nahka ja kahjustab selle struktuuri. Talvel on õhk küll külm, kuid UV-kiirgus ei kao. Päikesekaitsekreem peaks olema igapäevane harjumus, mitte üksnes suvine rituaal.

Kas kollageeni joomine aitab nahka parandada?

Mõned uuringud näitavad, et suukaudsed kollageenipeptiidid võivad parandada naha niiskust ja elastsust, kuid see pole vitamiinide asendus. Kollageeni tarbimine võib olla täiendav, mitte peamine lahendus. C-vitamiin on vajalik selleks, et organism saaks ise uut kollageeni toota — ilma piisava C-vitamiinita ei toimu kollageeni süntees normaalselt ka siis, kui lisaks tarbitakse kollageenipeptiide.

Allikad

1. Wollina U, Wetzker R, Abdel-Naser MB, Kruglikov IL. Ultraviolet Radiation and Its Impact on Dermal Extracellular Matrix
2. Wollina U, Wetzker R, Abdel-Naser MB, Kruglikov IL. Ultraviolet Radiation and Its Impact on Dermal Extracellular Matrix
3. Linus Pauling Institute, Oregon State University. Vitamin C and Skin Health
4. Al Niaimi F, Yi Zhen Chang N. Topical Vitamin C and the Skin: Mechanisms of Action and Clinical Applications
5. Teadusartikkel C-vitamiinist dermatoloogias. Vitamin C in Dermatology
6. Teadusülevaade E-vitamiinist nahas. Vitamin E in Human Skin
7. Linus Pauling Institute, Oregon State University. Vitamin E and Skin Health
8. Teadusülevaade E-vitamiinist inimnahas. Vitamin E in Human Skin
9. Mumtaz et al. Antioxidants and Skin Aging
10. EFSA NDA Panel. Scientific Opinion on Dietary Reference Values for Vitamin C

Teemad: C-vitamiin · E-vitamiin · A-vitamiin · antioksüdandid