D-vitamiin ja kognitiivsed tulemused: mida uuring näitas
D-vitamiin teeb rohkem kui lihtsalt tugevdab luid. Aga kuidas see täpselt meie mõtlemisvõimet mõjutab, eriti kui mälu juba kõigub?
Kiire kokkuvõte
Vähemalt 5000 RÜ D-vitamiini päevas parandas mälu- ja mõtlemistestide tulemusi üle 13% võrreldes nendega, kes seda ei võtnud. Uuringus osalesid vanemad inimesed, kellel oli juba kerge mäluprobleem ja unehäired.
Unehäired ja mälukaotus käivad käsikäes
Pool mõõduka või raske Alzheimeri tõvega inimestest kannatab uneprobleemide all. See pole juhus. Halb uni ja kognitiivne langus mõjutavad üksteist mõlemas suunas. D-vitamiin aga on seotud mõlemaga — see aitab kaasa lihaste ja närvide tööle ning reguleerib une-ärkveloleku tsüklit.
Varasemad uuringud on näidanud, et D-vitamiini puudus on seotud unetuse ja sagedasemate öiste ärkamistega. Aga kuidas see konkreetselt mõjutab mõtlemisvõimet inimestel, kel on juba nii uneprobleemid kui ka kerge kognitiivne langus? Seda polnud varem uuritud.
5000 RÜ tõi 13% parema tulemuse
Uuringus osales 54 täiskasvanut, kellel oli nii unehäired kui ka kerge kognitiivne häire (MCI). See on vahepealne seisund normaalse vananemise ja dementsuse vahel. Tulemused avaldati ajakirjas Sleep Medicine.
Inimesed, kes võtsid vähemalt 5000 rahvusvahelist ühikut D-vitamiini päevas, said Montreal Cognitive Assessmenti (MoCA) testis üle 13% kõrgema tulemuse kui need, kes D-vitamiini ei võtnud. See erinevus püsis ka siis, kui teadlased arvestasid teiste mõjutavate teguritega.
MoCA on laialdaselt kasutusel mälu ja mõtlemisvõime testimisel. Väiksemad D-vitamiini annused ei andnud samasugust tulemust.
| Näitaja | Tulemus |
|---|---|
| Osalejaid kokku | 54 |
| D-vitamiini annus | Vähemalt 5000 RÜ päevas |
| Kognitiivse testi tulemus | +13% võrreldes mittevõtjatega |
Huvitav on see, et D-vitamiini vorm ei teinud vahet. D2 (taimedest ja seentest) ja D3 (mida keha toodab päikese käes ning mida leidub loomsetes toitudes) näitasid sarnaseid tulemusi.
Võimalus sekkuda õigel ajal
„See võib olla kriitiline ajaaken sekkumiseks,“ ütleb uuringu juhtautor Victoria Pak Emory ülikoolist. Kerge kognitiivne häire on etapp, kus muutused on alles tekkinud, aga võimalused aju tervist toetada võivad veel alles olla.
Tegemist on esialgse uuringuga ja väikese osalejate arvuga. Aga tulemused viitavad, et D-vitamiin võiks olla üks tegur, mida saab mõjutada dementsuse varajases staadiumis. Eriti arvestades, et Alzheimeri tõve juhtumid kasvavad.
See ei tähenda, et D-vitamiin on imeravim. Aga 5000 RÜ päevas on annus, mida paljud juba tarvitavad, eriti talvel, kui päikest napib. Kas see võiks aidata ka mälu toetada nendel, kellel on esimesed märgid? Selleks on vaja veel uuringuid.
Allikad
- ScienceDaily. Originaalartikkel
