Soolestiku bakterid avavad köögiviljade varjatud kasu
Peedipurgi taga võib olla tervisesaladus, mida teadlased pole varem märganud. Soolestikus elavad bakterid suudavad tavalisi köögivilju omamoodi väikeseks keemiatehaseks muuta.
Kiire kokkuvõte
Soolestikubakterid kombineerivad köögiviljade nitraate ja taimsest toidust pärit rauda uuteks ühenditeks, mis võivad kaitsta südant ja ainevahetust. Katsemudelites langes vererõhk, paranes veresuhkru kontroll ja vähenes rasva kogunemine maksa.
Nitraadid ja raud ei ole lihtsalt toitained
Nitraate leidub looduslikult rohkesti peedis, spinatis, rukkolis ja salatis. Mitteheemraud – see raua vorm, mida sisaldavad oad, täisteratooted ja rohelised köögiviljad – on samuti igapäevase toidu osa. Stockholmi Karolinska Instituudi teadlased avastasid, et soolestikubakterid suudavad neid kahte komponenti ühendada hoopis uuteks molekulideks.
Need ühendid kannavad nimetust dinitrüsüül-raua kompleksid ehk lühidalt DNIC. Pärast tekkimist imenduvad need molekulid kehasse ja jõuavad erinevatesse elunditesse, eriti maksa ja neerudesse. Kõlab keeruliselt, kuid põhimõte on lihtne: bakterid töötlevad köögiviljade koostisosi ümber molekulideks, mis võivad kehas kasulikku tööd teha.
Ilma bakteriteta ei teki midagi
Uurijad kasutasid katsetes hiiri, rakke, baktereid ja inimproove. Nad tuvastasid DNIC-molekule mitmes koes. Kõige ilmekam tulemus tuli bakterivabadelt hiirtelt – neil ei tekkinud DNIC-sid üldse. See tähendab, et mikroobid on nende molekulide tootmisel hädavajalikud.
„Meie tulemused näitavad, et soolestikubakterid suudavad toidu koostisosi muuta bioloogiliselt aktiivseteks molekulideks, mis mõjutavad olulisi kehafunktsioone,“ selgitas uuringu esimene autor Andrei Kleschyov.
Seejärel testiti, mis juhtub, kui DNIC-taset tõsta. Seda tehti kas nitraate ja rauda sisaldavate toidulisanditega või kunstlikult toodetud DNIC-ga. Südame-veresoonkonna ja ainevahetushaiguste mudelis tõid kõrgemad DNIC-tasemed kaasa terve rea parandusi:
- vererõhk langes
- veresoonkonna töö paranes
- veresuhkru kontroll muutus täpsemaks
- maksa rasvumine vähenes
Need tulemused aitavad seletada, miks köögiviljarohke toit vähendab südamehaiguste ja ainevahetushäirete riski.
Järgmine samm on inimuuringud
Kuigi tulemused on paljulubavad, tehti suurem osa tööst katsemudelitega. Nüüd tahavad teadlased välja töötada usaldusväärsed meetodid DNIC-taseme mõõtmiseks inimestel. Samuti tuleb täpsemalt välja selgitada, kuidas need molekulid tekivad, kuhu nad kehas liiguvad ja kuidas need erinevaid protsesse mõjutavad.
Suur küsimus on, kas toitumisega või soolestiku mikrofloorat muutes saaks DNIC-taset sihilikult tõsta. Praegu pole selleks veel praktilisi soovitusi, kuid uurimissuund on selge. Köögiviljarohke menüü annab soolestikubakteritele õiged ehituskivid. Ülejäänu teevad nad ise ära – kui tingimused on head ja bakterite kooslus tasakaalus.
Allikad
- ScienceDaily. Originaalartikkel
