Looduslik ühend võitleb reumatoidartriidi vastu
Mis saab siis, kui haigust ei ravita ainult sümptomeid leevendades, vaid sekkutakse otse selle tekkemehhanismidesse? Täpselt seda näitas üks taimne ühend katserottidel.
Kiire kokkuvõte
Taimne ühend obakulaktoon (OL) vähendas rottidel reumatoidartriidi põhjustatud turset, põletikku ja liigeskahjustusi. Aine taastas immuunsüsteemi tasakaalu ja paranes rasvhapete metabolism. Teadlased leidsid uue võimaliku ravimisihtmärgi — valgu ACOT1.
Kui tavapärased ravimid ei aita piisavalt
Reumatoidartriit mõjutab umbes 1% inimestest üle maailma. Immuunsüsteem ründab ekslikult terveid liigeseid, tekib valu, turse, jäikus ja ajapikku ka püsivad kahjustused. Olemasolevad ravimid ei toimi kõigil üheväärselt ja võivad põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Vajadus uute lähenemisviiside järele on suur.
Teadlased testisid nüüd taimsest allikast pärit ühendi obakulaktooni (OL) toimet rottidel, kellel oli kunstlikult esile kutsutud reumatoidartriit. Loomad said kas väikest (50 mg/kg päevas), keskmist (100 mg/kg päevas) või suurt (200 mg/kg päevas) annust 21 päeva jooksul.
Aine vähendas turset ja taastas liigesekoe
OL vähendas oluliselt liigeste turset ja aitas taastada kõhre ning sünoviaalmembraani — liigest seestpoolt vooderdava koe — normaalse struktuuri. Ka immuunorganites nagu harknääres ja põrnas paranesid ebanormaalsed muutused.
Liigestes muutus immuunaktiivsus. Liiga kõrged CD3+ T-rakkude ja CD68+ makrofaagide tasemed langesid. Samal ajal pöördusid makrofaagid eemale põletikku soodustavast M1 seisundist ja liikusid põletikuvastase M2 seisundi suunas. Lisaks piiras OL CD4+ T-rakkude arengut põletikku edendavateks Th17 rakkudeks.
Vereanalüüsid näitasid, et OL vähendas annusest sõltuvalt mitut põletikumolekuli:
| Näitaja | Mõju |
|---|---|
| IL-1β, IL-6, IL-17, TNF-α | Langesid |
| RF, CCP-Ab, CRP, MMP-3 | Vähenesid |
Rasvhapete metabolism sai paika
Teadlased kasutasid mitut täppisanalüüsi meetodit ja leidsid, et reumatoidartriit oli häirinud mitme küllastumata rasvhappe teket ja ainevahetust. OL aitas neid kõrvalekaldeid korrigeerida, sealhulgas muutusi, mis puudutasid arahidoonhapet, linoolhapet ja α-linoleenhapet.
Laboratoorsed katsed näitasid, et OL aeglustas reumatoidartriidile iseloomulike sünoviaalfibroblastide — liigesekoes liigselt kasvavate rakkude — paljunemist. Need rakud võivad kaasa aidata põletikule ja liigesekoe kahjustumisele. OL suunas need rakud apoptoosi ehk programmeeritud rakusurmale ja vähendas nende poolt vallastatavate põletikumolekülide hulka.
Põhjalik analüüs paljastas, et OL seondub otse valguga nimega ACOT1. Aine suurendas selle valgu lagunemist rakus. ACOT1 vähenemine vähendas omakorda valgu SCD1 taset, mis pidurdas teatud signaaliradade aktivatsiooni. Need rajad reguleerivad rakkude ellujäämist, kasvu, põletikku ja armistumist.
Oluline: Tegemist on prekliinilise uuringuga rottidel ja isoleeritud rakkudel. Enne kui obakulaktooni saaks inimestel kasutada, on vaja täiendavaid uuringuid ohutuse ja efektiivsuse kohta.
Uus sihtmärk ravimiarendajatele
Uuring pakub esimest tõendust, et obakulaktoon võiks olla perspektiivne aine reumatoidartriidi ravis. Veel olulisem on leid, et ACOT1 valk ja küllastumata rasvhapete metabolism võiksid olla uued ravimisihtmärgid. See tähendab võimalust arendada ravimeid, mis ei pelga ainult sümptomeid, vaid sekkuvad haiguse tekkemehhanismidesse molekulaarsel tasemel. Praegu on see veel teadus, mitte apteegiriiulis olev lahendus.
Allikad
- ScienceDaily. Originaalartikkel
