K2-vitamiin
K2-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille peamine ülesanne on üsna konkreetne: ta ütleb kaltsiumile, kuhu minna. Luudesse – jah. Arterite seintesse – ei. Kõlab lihtsalt, aga just see mehhanism on põhjus, miks K2-vitamiin on viimastel aastatel nii palju tähelepanu saanud.
Enamik inimesi teab K-vitamiini vere hüübimise kontekstis. See on tõsi, aga see on K1-vitamiini töö. K2-vitamiin teeb midagi muud. Ta aktiveerib kaks valku, mis reguleerivad kaltsiumi liikumist kehas: üks suunab kaltsiumi luudesse, teine takistab selle kogunemist veresoonte seintesse. Ilma piisava K2-ta jäävad mõlemad valgud passiivseks ja kaltsium liigub lihtsalt sinna, kuhu ta parajasti satub.
Vitamiin K2 ei ole uus avastus, aga teadus selle ümber on viimastel aastatel oluliselt arenenud. 2026. aastal avaldati JAMA Cardiology ajakirjas uuring, kus 180 koronaarhaigusega patsienti võtsid kaks aastat päevas 360 μg MK-7-vormilist K2-vitamiini – see on tavalisest lisandist märksa suurem annus. Koronaarsoonte lupjumise progressioon oli K2-rühmas 29% aeglasem kui platseeborühmas.6 See on paljulubav tulemus. Samas on oluline mõista, mida see uuring tegelikult mõõtis – sellest räägime allpool täpsemalt.
Kiire kokkuvõte
K2-vitamiin suunab kaltsiumi luudesse ja aitab hoida seda arterite seintest eemal. Toidust saab K2-t peamiselt fermenteeritud toiduainetest ja loomsetest rasvadest – Eesti tavamenüüs on seda sageli vähe. Lisandites eelistatakse MK-7 vormi, sest see püsib veres kauem. Kliiniliste uuringute tulemused on paljulubavad, eriti luude puhul, kuid südame-veresoonkonnale avalduva mõju kohta käib uurimistöö veel.
Mis on K2-vitamiin ja mida see kehas teeb
K2-vitamiin kuulub K-vitamiinide perekonda, mis on kõik rasvlahustuvad – see tähendab, et need imenduvad kehasse koos rasvaga ja keha suudab neid teatud koguses salvestada. K-vitamiinide perekond jaguneb kahte põhirühma: K1 ja K2. Need on keemiliselt sugulased, aga kehas täidavad üsna erinevaid ülesandeid.
K2-vitamiini tähtsus seisneb selles, et ta aktiveerib valke, mis kontrollivad kaltsiumi käitumist organismis. Ilma K2-ta on need valgud olemas, aga mitteaktiivsed – nagu lüliti, mis on välja lülitatud.
Kaks peamist ülesannet: luud ja arterid
Esimene ülesanne on luude tugevdamine. K2 aktiveerib valku nimega osteokaltsiin, mida toodavad luukude ehitavad rakud. Aktiveeritud osteokaltsiin seob kaltsiumi luumaatriksisse – see tähendab, et kaltsium kinnitub luudesse, mitte ei ringle lihtsalt veres. Kui K2 puudub, jääb osteokaltsiin passiivseks ja kaltsiumi luudesse kinnistamine on häiritud.
Teine ülesanne on arterite kaitsmine. K2 aktiveerib teist valku – maatriks-Gla-valku (MGP). MGP toimib veresoonte seintes ja takistab kaltsiumi sinna kogunemist. Arterid, mille seintesse koguneb kaltsium, muutuvad jäigaks – see on üks ateroskleroosi ehk arterite lupjumise mehhanisme. Aktiivne MGP hoiab arterid elastsena.
Mõlemat valku on lihtne mõista ühe võrdluse abil: kaltsium on nagu materjal, mida kehas vaja läheb, aga mis satub valesse kohta, kui keegi teed ei näita. K2-vitamiin on see teejuht – ta ütleb kaltsiumile, et luud on õige sihtkoht, arterid aga mitte.
Oluline detail: see süsteem ei tööta eraldi. D-vitamiin aitab kaltsiumil soolestikust imenduda – see on esimene samm. K2 on teine samm: ta suunab juba imendunud kaltsiumi õigesse kohta. Seetõttu on see kombinatsioon eriti loogiline neil, kes võtavad D-vitamiini lisandina – sellest räägime edaspidi täpsemalt.
K1 ja K2: milles on erinevus
K-vitamiin on üks, aga selle vormid on erinevad. Apteegis või toidulisandite riiulil võib kohata mõlemat – ja segadus on mõistetav, sest pakenditel kirjutatakse sageli lihtsalt „K-vitamiin” ilma täpsustuseta.
K1-vitamiini ehk füllokinooni saab keha peamiselt rohelistest lehtköögiviljadest – näiteks spinatist, lehtkapsast ja brokolist. K1 jõuab peamiselt maksa ning selle peamine ülesanne on tagada vere normaalne hüübimine. See on oluline funktsioon, aga see toimub maksas ja selleks piisab suhteliselt väikesest kogusest.
K2-vitamiini ehk menakinooni leidub peamiselt fermenteeritud toiduainetes ja loomsetes rasvades. K2 ei jää maksa – see jaotub edasi teistesse kudedesse: luudesse, veresoonte seintesse ja südamesse. Just seal aktiveerib see osteokaltsiini ja MGP-valke, millest eespool juttu oli.
Praktiline tähendus on see, et roheliste köögiviljade söömine ei tähenda automaatselt, et K2 on samuti piisavalt. Need kaks vormi täidavad kehas erinevaid ülesandeid.
| K1-vitamiin | K2-vitamiin | |
|---|---|---|
| Teine nimi | Füllokinoon | Menakinoon (MK-4, MK-7 jt) |
| Peamine allikas | Rohelised lehtköögiviljad | Fermenteeritud toidud, loomsed rasvad |
| Peamine töökoht kehas | Maks | Luud, veresooned, süda |
| Peamine ülesanne | Vere hüübimine | Kaltsiumi suunamine luudesse, arterite kaitsmine |
| Puudus Eesti tavamenüüs | Harv | Võimalik, eriti vähese fermenteeritud toidu korral |
Üks praktiline märkus: kui keegi võtab varfariini või mõnda muud verevedeldajat, peab ta enne K2-lisandi alustamist arstiga rääkima. Varfariin toimib just K-vitamiini blokeerimise kaudu – ja K2-lisand võib ravimi toimet mõjutada.
Hoiatus: Varfariini ja teiste K-vitamiini antagonistide kasutajad peavad enne K2-lisandi võtmist konsulteerima arstiga.
K2-vitamiin toidus: kust seda looduslikult saada
K2-vitamiini sisaldus toidus sõltub suurel määral sellest, kuidas toit on valmistatud ja milliselt loomalt see pärineb. Fermenteerimine suurendab K2 sisaldust oluliselt – bakterid toodavad käärimisprotsessi käigus menakinooni.
Kõige rikkalikum K2-allikas maailmas on natto – Jaapani traditsiooniline fermenteeritud sojauba. Seda müüakse Eestis mõnes Aasia poes külmutatuna. Maitse on omapärane ja enamiku eurooplaste jaoks harjumatu, aga K2 kogus on võrreldamatu: ühes 100-grammises portsjonis on menakinooni kuni 1000 μg. See on mitusada korda rohkem kui üheski teises toiduaines.
Euroopa toitumises on realistlikumad allikad küpsed juustud, munad ja maks. Nende sisaldus on tagasihoidlikum, aga regulaarsel tarbimisel annavad need siiski oma panuse.
| Toiduaine | K2 ligikaudne sisaldus | Märkus |
|---|---|---|
| Natto (fermenteeritud sojaoad) | 800–1000 μg/100 g | Erakordselt rikas allikas |
| Gouda, Brie (küps juust) | 50–75 μg/100 g | Euroopa toitumises üks paremaid allikaid |
| Munakollane | 15–30 μg/100 g | Sisaldus varieerub kana toitumise järgi |
| Või, ghee | 10–20 μg/100 g | Rohumaal peetud loomade rasv sisaldab rohkem |
| Kana maks | 10–15 μg/100 g | MK-4 vorm |
| Jogurt, keefir | 2–10 μg/100 g | Fermenteeritud piimatooted, väike sisaldus |
Eesti keskmises toidulauas on K2 tarbimine tõenäoliselt tagasihoidlik. Rohelisi köögivilju süüakse küll, aga need annavad K1-t, mitte K2-t. Küpseid juuste süüakse mõõdukalt, natto on haruldus ning munad on hea allikas ainult siis, kui neid süüakse regulaarselt.
See ei tähenda, et kõik peaksid kohe lisandi poole pöörduma. Aga see selgitab, miks K2 kohta öeldakse sageli, et tavatoitumisest on seda keeruline piisavas koguses kätte saada.
MK-4 ja MK-7: kumb K2-vitamiini vorm on parem
K2-vitamiinil on mitu alavormi – neid nimetatakse menakinoonideks ja tähistatakse MK-numbriga. Toidulisandites kohtab peamiselt kahte: MK-4 ja MK-7. Pakendil võib olla kirjas kumbki ning erinevus on tegelikult oluline.
Peamine küsimus on see, kui kaua vorm veres püsib. MK-4 poolväärtusaeg – aeg, mille jooksul pool ainekogusest kehast väljub – on vaid mõni tund. MK-7 püsib veres kolm kuni viis päeva. See tähendab, et üks MK-7 kapsel päevas hoiab veres stabiilse taseme. MK-4 puhul see nii ei ole – tase tõuseb ja langeb kiiresti.
Teine oluline detail on vorm. MK-7 esineb looduses kahes ruumilises kujus: trans- ja cis-vormis. Bioloogiliselt aktiivne on ainult trans-MK-7. Cis-vorm imendub küll, aga ei aktiveeri osteokaltsiini ega MGP-valku. Kvaliteetsed lisandid märgivad pakendile „all-trans MK-7” – see on märk, et toimeaine on õiges vormis.
| MK-4 | MK-7 | |
|---|---|---|
| Peamine allikas toidus | Loomsed tooted (maks, muna) | Fermenteeritud toidud (natto, juust) |
| Poolväärtusaeg veres | 1–2 tundi | 3–5 päeva |
| Stabiilne tase ühekordse annusega | Ei | Jah |
| Kasutatav annus lisandites | 1000–45 000 μg (farmakoloogilised annused) | 75–360 μg |
| Bioloogiliselt aktiivne vorm | Jah | Ainult trans-vorm |
| Eelistus toidulisandites | Vähem levinud | Eelistatud |
Enamik tänapäevaseid K2-lisandeid sisaldab MK-7 vormi, tavaliselt 75–200 μg kapslis. See on annus, mida kasutatakse luude uuringutes. Südame-veresoonkonna uuringutes on kasutatud suuremaid annuseid – 360 kuni 720 μg päevas –, aga need on kliinilised protokollid, mitte tavapärased soovitused.
Mida uuringud tegelikult näitavad
K2-vitamiini ümber on palju entusiasmi – ja ka palju liialdusi. Vaatame, mida teadus praegu tegelikult kinnitab ja milles on veel lahtisi küsimusi.
K2-vitamiin ja luud
Luude osas on tõendid kõige tugevamad. Mitmed randomiseeritud kliinilised uuringud – see on uuringute kõrgeim tase, kus osa inimesi saab uuritavat ainet ja osa platseebot – on näidanud, et MK-7 lisand mõjutab luude kvaliteeti.
Üks neist on Taani Aarhusi linnas läbi viidud uuring 148 postmenopausaalse naisega, kellel oli osteopeenia ehk algav luuhõrenemine. Nad võtsid 12 kuud kas 375 μg MK-7 päevas või platseebot – kõik said lisaks kaltsiumi ja D-vitamiini. Aasta pärast oli MK-7 rühmas sääreluu trabekulite – luukoe sisemise võrestiku – arv muutumatu, platseeborühmas vähenes see 3,5%.1 See ei pruugi tunduda suur number, aga luude puhul on järkjärguline kadu kumulatiivne – see liitub aastate jooksul.
Oluline kontekst: see uuring ei mõõtnud luumurdude arvu, vaid luukoe struktuuri. Luumurrud on see, mis inimese elu tegelikult mõjutavad – ja nende ennetamise kohta on tõendid veel piiratud.
K2-vitamiin ja arterid – paljulubav, aga ettevaatlikult
Arterite osas on olukord keerulisem. Mehhanism on usutav: MGP-valk, mida K2 aktiveerib, on üks keha peamisi arterite lupjumise pidurdajaid. Mida rohkem aktiivset MGP-d, seda vähem kaltsiumi koguneb veresoonte seintesse. See on bioloogiliselt hästi põhjendatud.3
Kliinilised uuringud on seda mehhanismi kinnitanud – K2-lisandid tõepoolest aktiveerivad MGP-d. Kas see tähendab ka mõõdetavat kasu südamele? Siin on pilt kirjum.
- aastal avaldati JAMA Cardiology ajakirjas VitaK-CAC-uuring, milles 180 koronaarhaigusega patsienti võtsid kaks aastat 360 μg MK-7 päevas. Koronaarsoonte lupjumise progressioon oli K2-rühmas 29% aeglasem – kaltsiumimassi kasv oli 42% väiksem.6
Siin on aga oluline nüanss, mille ajakirjandus tihti vahele jätab.
Kaltsiumiskoori tõus veresoonte uuringutes ei tähenda alati halvenemist. See võib tähendada kaht täiesti erinevat asja: uute ohtlike naastude teket – see on halb – või olemasolevate pehmete naastude osalist kaltsifitseerumist ehk „kõvenemist”, mis võib mõnel juhul tähendada haiguse stabiliseerumist. Selle uuringu täiendavad andmed näitasid, et CAC-skoori tõus oli seotud just olemasolevate naastude osalise kaltsifitseerumisega, mitte uute naastude tekkega. Samal ajal ei erinenud kogu naastukoormus ega veresoonte ahenemise raskusaste K2- ja platseeborühma vahel oluliselt.
Teisisõnu: K2 aeglustas kaltsifitseerumist, aga ei vähendanud naastukoormust tervikuna. Kas see tähendab kliinilist kasu – vähem südameatakke, pikemat elu – ei tea praegu keegi, sest uuring ei olnud selleks kavandatud.
| Uuring | Osalejad | Annus | Kestus | Tulemus |
|---|---|---|---|---|
| Rønn jt 2016, Eur J Endocrinol1 | 148 postmenopausaalset naist | MK-7 375 μg | 12 kuud | Sääreluu trabekulite säilimine vs. 3,5% langus platseeborühmas |
| Diederichsen jt 2022, Circulation4 | 365 meest aordiklapi lupjumisega | MK-7 720 μg + D | 24 kuud | MGP aktiveerus, aordiklapi lupjumine ei aeglustunud |
| Zwakenberg jt 2019, Am J Clin Nutr5 | 68 diabeediga patsienti | MK-7 360 μg | 6 kuud | MGP aktiveerus, arteriaalses lupjumises ei olnud statistiliselt olulist erinevust |
| Vossen jt 2026, JAMA Cardiology6 | 180 koronaarhaigusega patsienti | MK-7 360 μg | 24 kuud | CAC progressioon 29% aeglasem, naastukoormus tervikuna ei erinenud |
Kokkuvõttes: K2-vitamiini kasulikkus luudele on hästi põhjendatud. Südame-veresoonkonna osas on mehhanism usutav ja esimesed uuringud paljulubavad, aga kindlad järeldused nõuavad veel suuremaid ja pikema kestusega uuringuid.
Kellele tasub K2-vitamiini lisandit kaaluda
K2-vitamiin ei ole universaalne lisand, mida kõik peaksid võtma. Aga on olukordi, kus selle lisamine on põhjendatud – kas toitumise tõttu, vanuse tõttu või selleks, et teised lisandid toimiksid paremini.
Kõige lihtsam viis seda hinnata on vaadata korraga kahte asja: mida sa sööd ja mida sa juba võtad. Kui fermenteeritud toite on menüüs vähe ning D-vitamiini või kaltsiumi võetakse lisandina, on K2 lisamise kaalumine mõistlik.
| Riskirühm | Põhjus |
|---|---|
| D-vitamiini lisandi kasutajad | D-vitamiin suurendab kaltsiumi imendumist – K2 aitab selle kaltsiumi õigesse kohta suunata |
| Kaltsiumi lisandi kasutajad | Sama loogika: lisakaltsiumi kasulikkus sõltub osalt sellest, kuhu see jõuab |
| Postmenopausaalsed naised | Östrogeenitaseme langus kiirendab luumassi kadu; K2 toetab kaltsiumi sidumist luudes |
| Eakad (üle 65 a) | Luumassi kadu kiireneb, K2-vitamiini tase võib langeda |
| Vähese fermenteeritud toidu tarbijad | Natto, küpsed juustud ja muud kääritatud toidud on peamised K2 toiduallikad |
| Krooniliste seedehäiretega inimesed | Rasvlahustuvate vitamiinide imendumine võib olla häiritud |
| Lapsed | Tavaliselt lisandit ei vajata – mitmekesine toitumine katab vajaduse. Erand on pikaaegne D-vitamiini lisand suuremas annuses; siis tasub arstiga nõu pidada |
Üks rühm, kellele K2-lisandit ei soovitata ilma arstiga nõu pidamata: varfariini ja teiste K-vitamiini antagonistidega ravitavad inimesed. Need ravimid toimivadki K-vitamiini blokeerimise kaudu – K2-lisand võib seda tasakaalu häirida.
K2-vitamiin koos D-vitamiiniga
D-vitamiin ja K2 on loogiline paar: D-vitamiin suurendab kaltsiumi imendumist soolestikust, K2 suunab selle kaltsiumi edasi luudesse. Mida suurem on D-vitamiini annus, seda rohkem kaltsiumi imendub – ja seda olulisem on K2 roll selle õigesse kohta suunamisel. Mõnes ringkonnas nimetatakse olukorda, kus kaltsiumi on palju, aga K2 puudub, „kaltsiumi paradoksiks”.
Praktiliselt on kaks võimalust: osta eraldi preparaadid või valida kombineeritud D3+K2 kapsel. Kombineeritud preparaatide puhul tasub vaadata, et K2 oleks MK-7 vormis ja selle kogus oleks vähemalt 75 μg kapslis. Millise D-vitamiini vormi valida ja mida pakendilt vaadata, selgitame D-vitamiini valiku juhendis. D-vitamiini ja K2 kombinatsiooni kohta – annused, brändid ja koostoimete loogika – räägime täpsemalt eraldi artiklis.
Proviisori kommentaar
K2-vitamiini küsitakse apteegis üha sagedamini – enamasti jõutakse selle juurde ühel kahest teest: kas keegi soovitas seda võtta koos D-vitamiiniga või on loetud midagi arterite lupjumise kohta ja tahetakse „midagi teha”.
Mõlemad põhjused on mõistlikud. Aga on üks asi, mida pakendil tavaliselt kirjas ei ole.
K2-vitamiini lisandites on kaks väga erinevat toodet. Odavamad sisaldavad sageli cis-MK-7-t – see imendub, aga bioloogiliselt ei toimi. Kvaliteetsemad märgivad „all-trans MK-7” – see on aktiivne vorm. Hind erineb, aga erinevus ei ole alati pakendil selgelt nähtav. Mida otsida: „all-trans” märge või tootja nimi, näiteks K2Vital® või MenaQ7® – need on kontrollitud toorained, mida kasutatakse ka kliinilistes uuringutes.
Praktiline rusikareegel on lihtne: vali MK-7, mitte MK-4 – MK-7 hoiab ühe päevase annusega veres stabiilsema taseme. Kontrolli, et pakendil oleks märge „all-trans” või tuntud tootenimi. Võta K2 koos rasvasisaldusega toiduga – see on rasvlahustuv ja imendub nii märksa paremini kui tühja kõhuga. Kellaaeg ei ole kriitiline – hommik või õhtu, mõlemad sobivad. Peamine on see, et söögikord sisaldaks rasva.
Oluline: K2-vitamiin ei ole ravim ega asenda osteoporoosi ravi. Kui luude tervise pärast on mure, alusta arstiga rääkimisest, mitte lisandi valimisest.
K2-lisand sobib kõige paremini neile, kes juba võtavad D-vitamiini või kaltsiumi lisandina ja soovivad nende toimet toetada – eriti üle 50-aastastele, kelle toidulaual on fermenteeritud toite vähe.
Artikkel on koostatud Vitamiiniinfo.ee toimetuse poolt ja põhineb teadusallikatel kooskõlas meie toimetuspõhimõtetega. Sisu on informatiivne ega asenda arsti nõustamist (vt meditsiiniline teave).
Viimati meditsiiniliselt üle vaadatud: 2026
KKK
Mis vahe on K1 ja K2-vitamiinil?
K1-vitamiin tuleb peamiselt rohelistest lehtköögiviljadest ja tagab vere normaalse hüübimise – see töö toimub maksas. K2-vitamiin tuleb fermenteeritud toiduainetest ja loomsest rasvast ning toimib väljaspool maksa: luudes, veresoonte seintes ja südames. Roheliste köögiviljade söömine ei taga K2 piisavust.
Kas K2-vitamiin kaitseb artereid lupjumise eest?
Mehhanism on bioloogiliselt hästi põhjendatud: K2 aktiveerib MGP-valku, mis pidurdab kaltsiumi kogunemist arterite seintesse. Kliinilised uuringud on paljulubavad – 2026. aasta JAMA Cardiology uuring näitas koronaarsoonte lupjumise 29% aeglasemat progressiooni. Samas ei ole senised uuringud veel näidanud, et see tähendaks ka vähem südameatakke või pikemat eluiga. Teadus liigub õiges suunas, aga kindlaid järeldusi on veel vara teha.
Milline K2-vitamiini vorm on parem – MK-4 või MK-7?
Toidulisandites eelistatakse MK-7 vormi. MK-4 lahkub kehast mõne tunniga, MK-7 püsib veres kolm kuni viis päeva – üks päevane annus hoiab stabiilse taseme. Lisaks tuleb jälgida, et MK-7 oleks „all-trans” vormis, sest ainult see on bioloogiliselt aktiivne.
Kas K2-vitamiini tuleb tingimata koos D-vitamiiniga võtta?
Mitte tingimata, aga kombinatsioon on loogiline. D-vitamiin suurendab kaltsiumi imendumist soolestikust, K2 suunab selle kaltsiumi luudesse ja hoiab seda arterite seintest eemal. Kui D-vitamiini võetakse pikalt või suuremas annuses, on K2 lisamine põhjendatud.
Kui palju K2-vitamiini päevas võtta ja millal?
EFSA ei ole K2-le ametlikku päevanormi kehtestanud. Toidulisandites kasutatakse tavaliselt 75–200 μg MK-7 päevas. Luude uuringutes on kasutatud 375 μg, südame-veresoonkonna uuringutes kuni 360–720 μg. Tavakasutajale piisab 75–150 μg-st päevas. Kellaaeg ei ole kriitiline – hommik ja õhtu mõlemad sobivad. Oluline on võtta koos rasvasisaldusega toiduga, sest K2 on rasvlahustuv ja imendub tühja kõhuga oluliselt halvemini.
Kas K2-vitamiini võib võtta koos verevedeldajatega?
Ei – mitte ilma arstiga nõu pidamata. Varfariin ja teised K-vitamiini antagonistid toimivad just K-vitamiini blokeerimise kaudu. K2-lisand võib ravimi toimet muuta. See on üks väheseid K2 tõelisi vastunäidustusi.
Kust saab K2-vitamiini toidust, kui natto ei meeldi?
Küpsed juustud nagu Gouda ja Brie sisaldavad K2-t ligikaudu 50–75 μg / 100 g, munakollane 15–30 μg / 100 g ja või 10–20 μg / 100 g. Need ei küüni natto tasemeni, aga regulaarsel tarbimisel annavad siiski panuse. Fermenteeritud piimatooted – jogurt, keefir – sisaldavad seda vähesel määral.
Allikad
-
Rønn SH, Harsløf T, Pedersen SB, Langdahl BL. Vitamin K2 (menaquinone-7) prevents age-related deterioration of trabecular bone microarchitecture at the tibia in postmenopausal women. European Journal of Endocrinology. 2016;175(6):541–549.
-
Levy-Schousboe K, Marckmann P, Frimodt-Møller M jt. Vitamin K supplementation and bone mineral density in dialysis: results of the double-blind, randomized, placebo-controlled RenaKvit trial. Nephrology, Dialysis, Transplantation. 2023;38(10):2131–2142.
-
Hariri E, Kassis N, Iskandar JP jt. Vitamin K – a neglected player in cardiovascular health: a narrative review. Open Heart. 2021;8(2):e001715.
-
Diederichsen ACP, Lindholt JS, Møller S jt. Vitamin K2 and D in Patients With Aortic Valve Calcification: A Randomized Double-Blinded Clinical Trial. Circulation. 2022;145(18):1387–1397.
-
Zwakenberg SR, de Jong PA, Bartstra JW jt. The effect of menaquinone-7 supplementation on vascular calcification in patients with diabetes. American Journal of Clinical Nutrition. 2019;110(4):883–890.
-
Vossen LM, de Leeuw PW, Schurgers LJ jt. Two Years of Menaquinone-7 Supplementation and Coronary Artery Calcification: A Randomized Clinical Trial. JAMA Cardiology. 2026. Online ahead of print.