Soolestik võib toota Alzheimerit soodustavat ainet
Mõte, et Alzheimeri tõbi võib alguse saada soolestikust, kõlab esmapilgul kaugeotsitult. Ometi on Wisconsini ülikooli teadlased nüüd näidanud, et üks konkreetne bakterite toodetav molekul võib otseselt mõjutada aju ja kiirendada mälu halvenemist.
Kiire kokkuvõte
Teadlased tuvastasid soolebakterite toodetava aine imidasoolpropionaadi (ImP), mis on seotud suurema Alzheimeri tõve riski, kahjulike valkude kuhjumise ja kiirema vaimse võimekuse langusega. Peaaegu 1200 inimese vereanalüüsid näitasid, et kõrgema ImP tasemega inimestel halvenesid mälu ja mõtlemisvõime märgatavalt kiiremini.
Soolestiku mikroobid ja Alzheimeri tõbi — vana küsimus, uus vihje
Juba kümme aastat tagasi märkasid Wisconsini ülikooli teadlased Barbara Bendlin ja Federico Rey, et Alzheimeri tõvega inimeste soolestiku mikroobide koosseis erineb tervete inimeste omast. Küsimus, mis sellest edasi järeldub, on seni vastuseta olnud. „Sellest ajast peale oleme püüdnud välja selgitada, kuidas see erinevus soolestikus võib põhjustada muutusi ajus,“ ütleb Bendlin. Nüüd on tiim leidnud konkreetse süüdlase kandidaadi — aine nimega imidasoolpropionaat ehk ImP, mida toodavad teatud soolebakterid histidiini, ühe aminohappe, lagundamisel.
Kõrgem ImP tase, kiirem mälu halvenemine
Hiirtel tehtud katsed näitasid, et ajju jõudes suurendab ImP kahjulike beeta-amüloidi- ja tau-valkude kuhjumist — need on kaks peamist Alzheimeri tõve tunnust, mis lõpuks põhjustavad närvirakkude hukkumist. Inimestel kontrolliti seost peaaegu 1200 osaleja vereanalüüside põhjal, kasutades Wisconsini Alzheimeri ennetusuuringu ja Alzheimeri uurimiskeskuse andmebaaside andmeid. Kõrgema ImP tasemega inimestel esines oluliselt sagedamini biomarkereid, mis viitavad valkude kuhjumisele ja närvirakkude häiritud talitlusele. Kuna osalejad olid aastate jooksul korduvalt läbinud mälu- ja mõtlemisteste, said teadlased näidata selget seost: kõrgeima ImP tasemega inimestel langes vaimne võimekus märgatavalt kiiremini.
Lisaks leiti geneetiline variatsioon, mis on seotud oluliselt kõrgema ImP tasemega veres — see esines 43 protsendil uuringus osalenutest. Arvatavasti mõjutab see variatsioon neerude võimet ImP-d verest eemaldada. Huvitav on see, et sama geenivariatsiooni on varasemates suurtes geeniuuringutes juba seostatud suurema Alzheimeri tõve riskiga — nüüd võib olla selgem, miks.
| Leid | Tulemus |
|---|---|
| Uuringus osalenute arv | ~1200 inimest |
| ImP-d soodustava geenivariatsiooni levimus | 43% osalejatest |
| Seos kõrge ImP tasemega | kiirem kognitiivne langus, rohkem beeta-amüloidi- ja tau-valku |
| Mõju hiiremudelis | suurenenud valkude kuhjumine ajus |
Oluline: Tegemist on seoseuuringuga, mitte tõestusega, et ImP ise põhjustab inimestel Alzheimeri tõbe. Ravimit, mis ImP taset veres alandaks, praegu ei ole.
Histidiinist loobuda ei saa, kuid uus sihtmärk on leitud
Kõige lihtsam mõte — vähenda toidus histidiini ja probleem laheneb — ei tööta. Histidiin on oluline aminohape, mida leidub paljudes valgurikastes toiduainetes munadest punase lihani, ning organism vajab seda. „See pole nii lihtne nagu öelda, et lõpeta munade söömine või ära söö nii palju punast liha. Sest histidiini on vaja ja seda on kõikjal,“ tõdeb Bendlin. Seetõttu näevad teadlased pigem võimalust töötada tulevikus välja ravim, mis vähendaks spetsiifiliselt ImP taset veres — sarnaselt statiinidega, mis alandavad kolesteroolitaset ja seeläbi südamehaiguste riski.
Praegu ei muuda see leid igapäevaseid valikuid — ImP taseme mõõtmine ega sellele suunatud ravi pole veel kättesaadavad. Küll aga annab avastus teadlastele konkreetse sihtmärgi, mida edasi uurida, ja see on samm, millest Alzheimeri uuringutes on seni puudu olnud: mitte ainult tähelepanek, et soolestik ja aju on seotud, vaid ka arusaam, miks ja kuidas.
Allikad
- Vaibhav Vemuganti, Jea Woo Kang, Qijun Zhang, Eric R. McGregor, James R. Hilser, Ruben Aquino-Martinez, Sandra Harding, Joseph Lawrence Harpt, Katharina R. Beck, Hailey Bussan, Jessamine F. Kuehn, Yuetiva Deming, Rachel Studer, Sterling C. Johnson, Sanjay Asthana, Henrik Zetterberg, Kaj Blennow, Corinne D. Engelman, Hooman Allayee, Rozalyn M. Anderson, Tyler K. Ulland, Fredrik Bäckhed, Barbara B. Bendlin, Federico E. Rey. Gut bacterial metabolite imidazole propionate potentiates Alzheimer’s disease pathology. Nature Communications, 2026; 17 (1). Originaaluuring
