Osteopeenia nõrgendab vaikselt miljonite inimeste luid
Luutiheduse vähenemine on nii tavaline, et paljud inimesed ei pane tähelegi, kuidas nende luud aastatega hapramaks muutuvad. Murdude arv kasvab, aga sümptomeid pole.
Kiire kokkuvõte
Osteopeenia on seisund, kus luutihedus väheneb, kuid pole veel jõudnud osteoporoosi tasemele. Seda avastatakse tavaliselt alles pärast luumurdu või luutiheduse mõõtmist. Iga teine naine üle 50 kogeb elus luumurdu.
Luud uuenevad pidevalt — kuni üks pool kaotab
Luud ei ole staatilised. Neis toimub kogu aeg nii vana luu lagundamist kui uue luu teket. 20–30-aastaselt on need protsessid tasakaalus. Pärast seda hakkab lagunemine aegamööda võitu saama.
Vananemine on peamine riskitegur, aga kaugeltki mitte ainus. Naiste seas kiirendab luukadu menopaus, kuna östrogeen, mis kaitseb luid, väheneb järsult. Statistika on karm: üks kahest naisest üle 50 eluaasta puruneb hapraks muutunud luud.
Elustiil mängib samuti rolli. Suitsetamine, liigne alkohol ja liikumatult istumine viivad kõik luude nõrgenemiseni. Samuti krooniline kortikosteroidide kasutamine ja haigused, mis häirivad toitainete imendumist — näiteks Crohni tõbi või tsöliaakia.
Luutihedust mõõdetakse röntgenskaneerimisega
Osteopeenia tuvastamiseks kasutatakse DEXA-skaneerimisel, mis on madala kiirgusannusega röntgenuuring. Tulemus antakse T-skoorina, mis võrdleb patsiendi luutihedust noorte täiskasvanute omaga.
T-skoor vahemikus –1,0 kuni –2,5 tähendab osteopeeniat. Alla –2,5 on juba osteoporoos.
Varajane avastamine on oluline, sest siis saab sekkuda. Paljud ei tea oma seisundist midagi enne esimest luumurdu.
| T-skoori väärtus | Tähendus |
|---|---|
| –1,0 kuni –2,5 | Osteopeenia |
| Alla –2,5 | Osteoporoos |
Liikumine ja toitumine töötavad
Ravi keskendub elustiilimuutustele. Kaaluga koormavatele liikumistele — kõndimine, tantsimine, jooksmine — sest need stimuleerivad luude kasvu. Jõutreening tugevdab nii luid kui lihaseid. Uuringud näitavad, et regulaarne liikumine parandab luutihedust ja vähendab osteoporoosi riski.
Tasakaalutreening, näiteks tai chi, vähendab kukkumisi, mis on hapraste luudega inimeste suurim oht.
Toidulisandid on tihti vajalikud. Kaltsium toetab luude struktuuri, D-vitamiin aitab seda imendada. Piimatooted, rohelised lehtköögiviljad ja rikastatud toidud on head kaltsiumiallikad. Eestis on D-vitamiini puudus levinud, eriti talvel, seega soovitatakse lisandit sageli.
Kõik osteopeeniaga inimesed ei vaja ravimeid. Kasutatakse murdude riski hindamise tööriista, mis arvutab 10 aasta murduriski. Kui risk on kõrge või on juba olnud haprast luust tingitud murd, võidakse soovitada ravimeid, mis aeglustavad luu lagunemist.
Oluline: ravimravi vajaduse otsustab arst individuaalselt. Enamikul juhtudel piisab elustiilimuutustest.
Osteopeenia pole paratamatu samm osteoporoosi suunas
Osteopeeniat ei tasu käsitleda vaid kerge osteoporoosina. See on hoopis hoiatussignaal ja võimalus sekkuda. Uuringud näitavad, et varajase avastamise ja elustiilimuutuste korral võib luukadu märgatavalt aeglustada. Mõnel juhul võib luutihedus isegi paraneda.
Luude tervis on meie eluviisi pikaajaline peegeldus. Liikumine, toitumine ja hormoonide mõju kogunevad aastatega. Tervislikud harjumused peavad kestma elu lõpuni — see on parim viis tugevaid luid säilitada.
Allikad
- ScienceDaily. Originaalartikkel
