Miks hambad raseduse ajal nõrgemaks jäävad?

Teemad: rasedus · kaltsium · d-vitamiin

Igemepõletik raseduse ajal on nii sage, et hambaarstid peavad seda pea ootuspäraseks – uuringute andmetel esineb seda 30–100% rasedatest, olenevalt regioonist ja hindamismeetodist.¹ Levinud on ka arusaam, et „laps võtab hambad ära“. Tegelikkus on nüansirikkam: raseduse ajal muutuvad korraga kaltsiumi ainevahetus ja igemete tundlikkus, kuid need kaks protsessi toimivad erineva mehhanismi alusel ja erineva ajastusega.

Kui rase naine kirjeldab, et hambad raseduse ajal tunduvad nõrgemad, on põhjus enamasti kahes eraldiseisvas protsessis, mis toimuvad samal ajal, kuid erineva kiirusega. Nagu rauavajadus kasvab raseduse ajal, suureneb ka kaltsiumi ja D-vitamiini roll. Üks protsess on kiire ja pehmete kudedega seotud – igemepõletik. Teine on aeglane ja luukoega seotud – kaltsiumi ümberjaotumine.

Igemepõletik – kõige sagedasem tegelik põhjus

Rasedusaegne igemepõletik (gingiviit) tekib progesterooni ja östrogeeni taseme tõusu tõttu, mis muudab igemekoe veresooned läbilaskvamaks ja igemed olemasoleva hambakatu suhtes tundlikumaks.² See ei ole toitainepuudus – see on hormonaalne reaktsioon bakteritele, mis oleksid muidu põhjustanud vaid kerget ärritust. Süstemaatiline ülevaade näitab, et igemepõletiku indeks tõuseb statistiliselt oluliselt teisel ja kolmandal trimestril võrreldes esimese trimestriga.³

Levimus varieerub uuringuti: Senegali uuring 220 rasedaga leidis kolmandaks raseduskuuks 88% esinemissageduse, kusjuures 73%-l esines raske vorm.⁴ India uuring 390 rasedaga näitas 38% levimust.⁵ Erinevus tuleneb hindamiskriteeriumidest ja suuhügieeni tasemest.

Kaltsiumi ja fosfori roll loote luustiku arengus

Loote hambaalgmed hakkavad moodustuma juba raseduse 6. nädalal – kolmandaks kuuks on lootel olemas kõik 10 piimahambaalget mõlemas lõualuus.⁶ See areng vajab kaltsiumi ja fosforit ning D-vitamiin on protsessiga otseselt seotud: see aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele.⁷ Loote luude kasv intensiivistub kolmandal trimestril – just siis on ema kaltsiumivajadus kõige suurem.

Huvitav on see, et kaltsium rasedusel ei tähenda automaatselt kõrgemat päevast normi. EFSA andmetel on täiskasvanud rasedate soovituslik kogus 950–1000 mg päevas, olenevalt vanusest – sama mis mitterasedatel täiskasvanutel.⁸ Põhjus on lihtne: raseduse ajal paraneb keha võime kaltsiumi soolestikust omastada.

D-vitamiini puhul on soovituslik kogus rasedatel sama mis kõigil täiskasvanutel – 15 μg päevas.¹³

Oluline: raua ja kaltsiumi preparaate ei soovitata võtta samal ajal, kuna need konkureerivad imendumisel.¹²

Kaltsium on üks väheseid mineraalaineid, millel on ELi määrusega ametlikult tunnustatud seos hammastega: kaltsium on vajalik normaalsete hammaste säilitamiseks ning D-vitamiin aitab hoida hambaid normaalsetena.⁷ Need on säilitava, mitte ravitoimega rollid – lisand ei „paranda“ juba tekkinud probleemi.

Kas laps võtab ema hammastest kaltsiumi?

Vastus on nüansirikkam kui lihtne „jah“ või „ei“. Kehas on 99% kaltsiumist ladustatud luudesse ja hammastesse ning täiskasvanul vahetub luudes aastas keskmiselt ligikaudu 20% kaltsiumist.⁹ Kui kaltsiumitase veres langeb liiga madalale, võtab keha kaltsiumi varudest – eelkõige luudest, mitte hammastest.

Erinevus on oluline: luukude uueneb kogu elu jooksul pidevalt, kuid hambaemail pärast hamba lõikumist enam ei uuene.⁹ Raseduse ajal tekkiv „hammaste nõrkuse“ tunne ei tulene tavaliselt sellest, et keha lammutaks olemasolevat emaili. Pikaajaline ebapiisav kaltsiumitarbimine mõjutab pigem luude tihedust laiemalt – sama mehhanism, mis seostub osteoporoosi tekkega.

Millal peaks muretsema ja millal pöörduma hambaarsti poole

Kerge igemete veritsus hambapesul on raseduse ajal sage ega ole iseenesest hädaolukord. Tähelepanu vajavad järgmised märgid: igemed veritsevad korduvalt, mitte üksikjuhtudel; igemed on püsivalt punetavad, tursunud või valulikud; suus on tugev ja püsiv ebameeldiv lõhn; hammas on liikuv või survele valulik.

Ravimata jäetud raske igemepõletik võib progresseeruda parodontiidiks – sügavamale kudedesse ulatuvaks põletikuks, mida on seostatud enneaegse sünnituse ja madalama sünnikaaluga.¹⁰ Arvatakse, et põletikulised bakterid ja tsütokiinid jõuavad vereringe kaudu platsentani ja vallandavad süsteemse põletikureaktsiooni. Meta-analüüs, mis hõlmas üle tuhande osaleja, näitas, et gingiviidi ravi vähendas enneaegse sünnituse riski ja suurendas sünnikaalu ligikaudu 105 grammi võrra.¹¹

See on põhjus, miks hammaste tervis raseduse ajal ei ole kosmeetiline küsimus. Eesti Haigekassa hüvitab rasedale ja alla 1-aastase lapse emale hambaraviteenust 28,77 euro ulatuses.⁶

Hambaravi teisel trimestril ei ole juhuslik valik: esimesel trimestril häirib sageli hommikune iiveldus, kolmandal trimestril on pikk lamamine hambaravitoolis füüsiliselt raske.⁶ Vältimatuid protseduure siiski edasi ei lükata.

Mida saab ise teha: igemepõletiku ennetamine rasedatel

Kuna rasedusaegne igemepõletik on suuresti hormonaalne, ei saa seda täielikult vältida – kuid selle mõju saab oluliselt vähendada.

1. Samm 1: Harja hambaid hoolikamalt, mitte harvemini

   Harja hambaid kaks korda päevas pehme harjaga, keskendudes eriti igemepiirile. Tundlikud igemed veritsevad kergesti – see ei ole põhjus harjamist vältida.

2. Samm 2: Kasuta hambaniiti iga päev

   Hambakatt koguneb hammaste vahele, kuhu hambahari ei ulatu. Regulaarne puhastamine vähendab bakteriaalset koormust.

3. Samm 3: Käi hambaarsti juures raseduse alguses

   Professionaalne hambakivi eemaldamine ja seisundi varajane hindamine võimaldavad sekkuda enne põletiku süvenemist.

4. Samm 4: Jälgi kaltsiumi ja D-vitamiini saamist toidust

   Piimatooted, kala ja rikastatud toidud katavad enamiku vajadusest. Ühekülgse toitumise korral räägi arsti või proviisoriga.

5. Samm 5: Pöördu hambaarsti poole, kui veritsus ei taandu

   Kui hoolikast hügieenist hoolimata igemed jätkuvalt veritsevad või valutavad, on aeg professionaalseks hindamiseks.

Proviisori kommentaar

Apteegis küsitakse rasedusaegse hammaste „nõrkuse“ kohta väga sageli – ja peaaegu alati on selle taga kas mure igemete veritsuse pärast või hirm, et laps „võtab kaltsiumi ära“. Mõlemad mured on põhjendatud, kuid sageli valesti suunatud.

Vähem tuntud fakt: kaltsiumi ja magneesiumi võtmine koos suures annuses (üle 250 mg kumbagi) vähendab mõlema imendumist, sest need konkureerivad soolestikus samade transpordikanalite pärast – see on oluline just siis, kui rase naine võtab lisaks kaltsiumile magneesiumi ka jalakrampide vastu.

Kolm asja, mida apteegis tegelikult soovitan: vali kaltsiumipreparaat, mis sisaldab ka D-vitamiini, sest need kaks toimivad koos, mitte eraldi. Kui kasutad ka rauapreparaati, võta see kaltsiumist erineval ajal — muidu imendub mõlemat vähem. Ja kõige tähtsam: ära oota, et igemete veritsus iseenesest kaoks, sest enamasti see ise ei taandu.

Kombineeritud kaltsiumi-D3-preparaat sobib eriti neile, kes tarbivad vähe piimatooteid või kelle kokkupuude päevavalgusega on piiratud.

KKK

Kas igemete veritsemine raseduse ajal on normaalne?

Kerge veritsus hambapesul on sage ja tuleneb hormonaalsetest muutustest. Korduva veritsuse või turse korral tasub lasta hambaarstil olukorda hinnata.

Kas rasedal tohib minna hambaarsti juurde?

Jah, ja seda soovitatakse teha juba raseduse alguses. Kõige mugavam aeg rutiinseks raviks on teine trimester.

Kui palju kaltsiumi on raseduse ajal vaja?

EFSA soovitus on 950–1000 mg päevas – sama mis mitterasedatel täiskasvanutel, sest kaltsiumi imendumine paraneb raseduse ajal loomulikult.

Kas laps võtab ema hammastest kaltsiumi ära?

Otseselt mitte hammastest – hambaemail ei uuene pärast hamba lõikumist. Ebapiisava kaltsiumitarbimise korral mõjutab see pigem luude tihedust laiemalt.

Kas rasedatele mõeldud kaltsiumi ja raua tablette tohib võtta koos?

Ei ole soovitatav – need konkureerivad imendumisel. Parem on neid võtta erinevatel kellaaegadel.

Miks on igemed raseduse ajal tundlikumad kui varem?

Progesterooni ja östrogeeni taseme tõus muudab igemekoe veresooned läbilaskvamaks, mistõttu reaktsioon hambakatule on tugevam kui tavaliselt.

Allikad

1. Zhang et al. Periodontal disease in pregnancy and adverse pregnancy outcomes
2. EPP OÜ. Gingiviit ja hormonaalsed tegurid
3. Figuero E, Carrillo-de-Albornoz A, Martín C, Tobías A, Herrera D. Effect of pregnancy on gingival inflammation: a systematic review
4. Multitsenter uuringurühm. Prevalence, Severity of Extension, and Risk Factors of Gingivitis in a 3-Month Pregnant Population
5. Uurimisrühm. Prevalence of Clinical Periodontitis and Putative Periodontal Pathogens among South Indian Pregnant Women
6. Terviseinfo.ee. Rasedus ja suutervis
7. Euroopa Komisjon. Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse nimekiri lubatud tervisealastest väidetest
8. EFSA NDA Panel. Scientific Opinion on Dietary Reference Values for calcium
9. Vitamiiniinfo.ee. Kaltsium: mida keha tegelikult vajab ja kuidas seda kätte saada
10. Uurimisrühm. Role of periodontal treatment in pregnancy gingivitis and adverse outcomes
11. Uurimisrühm. Does Treatment of Gingivitis During Pregnancy Improve Pregnancy Outcomes? Systematic Review and Meta-Analysis
12. Kliinik.ee. Kaltsium ja raud raseduse ajal
13. EFSA NDA Panel. Dietary reference values for vitamin D

Teemad: rasedus · kaltsium · d-vitamiin