C-vitamiin vähendas suremust vereloome häire uuringus

Teemad: c-vitamiin

1000-milligrammise C-vitamiini tableti igapäevane võtmine kõlab pigem külmetuse ennetamise nõuandena kui vähiuuringuna. Ometi näitas värske kliiniline uuring, et see lihtne preparaat võis mõjutada hoopis midagi palju tõsisemat — inimeste ellujäämist.

Verevähi eelstaadiumis puudub siiani lihtne ennetusvõimalus

Müelodüsplastilised sündroomid ja teised verehaiguste eelstaadiumid on seisundid, kus luuüdi toodab veel normaalseid vererakke, kuid esineb risk, et seisund areneb leukeemiaks. Praegu puudub nendele inimestele lihtne, odav ja väikese riskiga vahend, mis aitaks protsessi pidurdada. Teada on, et paljudel neist patsientidest on madal C-vitamiini tase veres — ja C-vitamiin mängib rolli ka DNA epigeneetilises regulatsioonis, mis võib olla seotud vähieelsete muutuste tekkega. Just see seos ajendas teadlasi katsetama, kas lihtne preparaat suudaks midagi muuta seal, kus praegu muud sekkumist ei pakuta.

Kasvu see ei peatanud, kuid tulemused olid siiski huvitavad

Taani ja USA teadlaste juhitud randomiseeritud, topeltpime ja platseebokontrollitud EVITA uuring kestis 12 kuud. 55 osalejat sai iga päev 1000 mg C-vitamiini, 54 sai platseebot. Peamine eesmärk — kontrollida, kas C-vitamiin aeglustab vähieelsete rakkude kasvu — ei täitunud: kasvukiirus oli mõlemas rühmas sarnane.

Küll aga ilmnesid teised erinevused. C-vitamiini saanutel muutusid põletikumarkerid soodsamas suunas ning neil esines vähem aneemiat, kopsupõletikku, ägedat aseptilist artriiti ja sisemist verejooksu. Seedetrakti probleeme esines selles rühmas küll sagedamini.

Kõige üllatavam tulemus ilmnes siiski pikemaajalisel jälgimisel. Keskmiselt 33,6 kuu möödudes oli 109 osalejast surnud 35. Neist 24 kuulus platseeborühma ja vaid 11 C-vitamiini rühma.

Oluline: tegemist on esialgse, uuriva analüüsiga, mitte lõpliku tõendusega. Teadlased rõhutavad ise, et suremuse vähenemine vajab kinnitust suuremas 3. faasi uuringus, enne kui sellest saaks teha järeldusi.

Üks lubav uuring ei tähenda veel ravisoovitust

Uuringu autorid on tulemuste suhtes ettevaatlikult optimistlikud, kuid rõhutavad korduvalt, et praegused andmed ei anna alust muuta ravipraktikat ega hakata C-vitamiini sellistel eesmärkidel omaalgatuslikult suurtes annustes tarvitama. 1000 mg päevas on muide juba märkimisväärselt rohkem kui tavaline toiduga saadav kogus — selliste annuste pikaajaline mõju tervele inimesele erineb oluliselt sellest, mida nähti konkreetse verehaigusega patsientide rühmas.

See lugu on hea näide sellest, kuidas üks paljutõotav leid ei ole veel ravijuhis. Enne kui C-vitamiini saaks kuidagi siduda verevähi ennetusega, on vaja suuremat ja pikemat uuringut, mis kinnitaks, kas suremuse erinevus oli tõesti vitamiini, mitte juhuse tulemus. Kuni selleni on mõistlik suhtuda uudisesse huviga, kuid mitte muuta selle põhjal oma igapäevaseid harjumusi.

Allikad

1. Stine Ulrik Mikkelsen, Ali Al-Mousawi, Amalie Bach Puglisi, Anders Pommer Vallentin, Astrid Østergaard Mortensen, Zachary Madaj, Toshinori Hinoue, Heidi Naomi Ottesen, Jakob Schmidt Jespersen, Linn Gillberg, Morten Tulstrup, Niels Richard Hansen, Jakob Werner Hansen, Mette Klarskov Andersen, Stacey Lyn Thomas, Christine Isaguirre, Ryan Sheldon, Marie Adams, Ryan Burgos, Stephen Baylin, Bo Kok Mortensen, Casey Lee O’Connell, Marianne Tang Severinsen, Peter William Laird, Jens Lykkesfeldt, Peter Jones, Kirsten Grønbæk. Oral vitamin C supplementation in patients with clonal cytopenia of undetermined significance or lower-risk myeloid malignancies: Results from EVITA, a phase 2 randomized, placebo-controlled trial. Cancer, 2026; 132 (19). Originaaluuring

Teemad: c-vitamiin