Kalaõli ajutervisele: kaheaastane uuring ei leidnud kasu

Teemad: oomega-3 · ajutervis

Apteegiriiulil on kalaõlikapslid ühed populaarsemad toidulisandid üldse. Paljud võtavad neid just mälu ja aju tervise nimel. Uus kaheaastane uuring näitab aga, et see ootus ei pruugi täituda.

Alzheimeri riskiga inimesed lootsid kalaõlilt abi

Oomega-3-rasvhapped, eriti DHA, on ajurakkude membraanide oluline koostisosa ja aitavad närvirakkudel omavahel suhelda. Sellest lähtuvalt on loogiline eeldada, et rohkem DHA-d tähendab paremat aju tervist. Paljud vanemaealised, kes kardavad Alzheimeri tõbe, võtavad seetõttu iga päev kalaõli, ilma et selle tegelik kasu oleks tõenduspõhiselt kinnitatud.

USC Keck Medicine’i teadlased otsustasidki selle eelduse proovile panna. Uuringus osales 365 inimest vanuses 55–80, kes sõid harva kala ja keda peeti Alzheimeri tõve suurema riskiga rühmaks. Lausa 47% osalejatest kandis APOE4-geenivarianti, mis on tugevaim teadaolev geneetiline riskitegur hilise algusega Alzheimeri tõve puhul.

Oomega-3 tase tõusis, kuid mälu ei paranenud

Pooltele osalejatest anti kaks aastat iga päev 2000 mg DHA-d, teised said platseebot. Uuring oli topeltpime — ei osalejad ega teadlased teadnud, kes mida sai.

Kuue kuu möödudes oli DHA tase seljaajuvedelikus tõusnud keskmiselt 17%. See tõestas, et toidulisand jõudis tegelikult kesknärvisüsteemi, mitte ainult seedetrakti. Siit aga lähebki asi huvitavaks.

Mälu- ja mõtlemistestide tulemused ei erinenud kahe rühma vahel kahe aasta jooksul. Ka ajupildid näitasid, et hipokampus — mäluga tegelev piirkond, mis on Alzheimeri tõve korral eriti haavatav — kahanes mõlemas rühmas võrdselt. Kõrgem DHA tase ajus iseenesest aju kaitsmiseks ei piisanud.

Oluline: Uuringu tulemused ei tähenda, et oomega-3-rasvhapped oleksid kasutud või kala söömine tervisele kasutu. Need näitavad, et suures annuses DHA toidulisandina ei pruugi ennetada Alzheimeri tõvega seotud aju muutusi selles riskirühmas.

Miks toit võib mõjuda teisiti kui kapsel

Uuringu peateadur Hussein Naji Yassine ütles, et tulemused valmistasid pettumuse ka teadlastele endile. „Me kõik soovime, et oleks üks kindel lahendus Alzheimeri ennetamiseks, kuid meie tulemused näitasid, et kalaõlitoidulisandid ei paista aju kaitsvat,“ tõdes ta.

Teadlaste tähelepanu on nüüd suunatud küsimusele, miks oomega-3 kasutamine ajus ei paranda automaatselt ajufunktsiooni isegi siis, kui aine ajju jõuab. Üks seletus võib peituda Vahemere dieedis, mis pakub oomega-3 koos paljude teiste toitainetega — kala, köögiviljade, täisteratoodete ja oliiviõliga. Selline toitainete kombinatsioon koos inimese üldise terviseseisundiga võib mõjutada, kui tõhusalt aju oomega-3 kasutab — erinevalt puhtast kapslist.

Toidulisand ei asenda alati mitmekülgset toitumist

See uuring on hea meeldetuletus, et toidulisandi ja tervikliku toitumise mõju ei pruugi olla sama, isegi kui toimeaine kontsentratsioon kapslis on palju suurem kui toidus. Kui mõtled, kas lisada oma rutiini {oomega-3 rasvhapped}, tasub vaadata suuremat pilti — toitumisharjumusi tervikuna, mitte ainult ühte pudelit riiulil. Huvitav on ka see, et teatud olukordades võib kalaõli ajule hoopis ootamatult mõjuda, nagu näitab uuring sellest, et {kalaõli võib pärast peavigastust ajule kahjulik olla}.

Allikad

1. Hussein N. Yassine, Sara Ghasem Pour, Marlene Juarez, Isabella C. Arrelanas, Nada Ali, Dante Dikeman, Ashley Sanchez, Jackson Park, Bilal Kerman, Marlon V. Duro, Isaac Asante, Stan Louie, Naoko Kono, Lina M. D’Orazio, Helena Chui, Wendy J. Mack, Michael G. Harrington, Meredith N. Braskie, Lon S. Schneider. CNS target engagement of high-dose DHA supplementation in older adults at risk for dementia: a randomised, double-blind, placebo-controlled trial. eBioMedicine, 2026; 129: 106316. Originaaluuring

Teemad: oomega-3 · ajutervis