Kas Eestis toidulisandites D-vitamiini sisaldus vastab märgistusele?
Eestis elades kuuleme üsna sageli, et D-vitamiin on üks olulisemaid vitamiine, mida eriti sügis- ja talvekuudel juurde tarvitada. Kuid paljudel tekib õigustatud küsimus: kas turul müüdavad D-vitamiini toidulisandid sisaldavad tegelikult sama palju vitamiini, kui pakendil lubatakse?
Just sellele küsimusele püüdis vastata Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tehtud uurimistöö.
Uuringus analüüsiti Eestis toodetud ja pakendatud vedelaid D-vitamiini toidulisandeid, et hinnata, kas nende kolekaltsiferooli sisaldus vastab pakendil märgitule. Samal ajal käsitleti ka D-vitamiini rolli organismis ning põhjuseid, miks D-vitamiini puudus Eestis on suhteliselt sage.
Tulemused olid üldjoontes rahustavad: enamik uuritud preparaate vastas märgistusele ja kvaliteedinõuetele. Mõnel üksikul juhul võisid analüüsi tulemusi mõjutada laboratoorsed tegurid. 1
Kiire kokkuvõte
Millist rolli mängib D-vitamiin organismis
D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide hulka ja toimib organismis sisuliselt prohormoonina. Selle bioloogiliselt aktiivne vorm – kaltsitriool – osaleb paljudes olulistes füsioloogilistes protsessides, eeskätt kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. 1
Organismis aktiveerub D-vitamiin mitmes etapis. Päikese UVB-kiirguse toimel sünteesitakse nahas provitamiinist D3-vitamiin. Seejärel muundatakse see maksas 25-hüdroksüvitamiin D-ks ning lõpuks neerudes aktiivseks hormoonilaadseks vormiks.
Euroopa Liidus lubatud tervisealaste väidete järgi aitab D-vitamiin muu hulgas kaasa kaltsiumi normaalsele imendumisele ning aitab hoida luid ja lihaste talitlust normaalsena. 2
Peamised D-vitamiini rollid organismis on järgmised:
- aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele
- aitab säilitada luude normaalset struktuuri
- toetab lihaste normaalset talitlust
- aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele toimimisele
Lisaks mõjutab D-vitamiin mitmeid kudesid, sealhulgas veresoonte silelihaseid ja immuunrakke. Seetõttu peetakse seda oluliseks teguriks organismi ainevahetuse tasakaalu hoidmisel.
Oluline: D-vitamiini taset organismis hinnatakse tavaliselt vereanalüüsis 25-hüdroksüvitamiin D ehk 25(OH)D kontsentratsiooni järgi.
Miks on D-vitamiini puudus Eestis sage
D-vitamiini puudus Eestis on rahvatervise seisukohalt oluline teema. Eesti asub ligikaudu 59. põhjalaiusel, kus päikesekiirguse intensiivsus ei ole suure osa aastast piisav, et nahas D-vitamiini süntees käivituks. 1
Praktikas tähendab see, et päike on Eestis tõhus D-vitamiini allikas vaid umbes 3–4 kuud aastas. Ülejäänud ajal – ligikaudu septembrist maini – on UVB-kiirgus liiga nõrk, et organism saaks nahas vitamiini toota.
Ühes varasemas Eesti rahvastikupõhises uuringus analüüsiti 367 inimese vereproove. Tulemused näitasid, et:
| Näitaja | Tulemus |
|---|---|
| Keskmine 25(OH)D tase talvel | alla 50 nmol/l |
| Piisav D-vitamiini tase | umbes 1/3 elanikkonnast |
| Alla optimaalse taseme | ligi 90% osalejatest |
Sellised tulemused on kooskõlas ka teiste Põhjamaade uuringutega, kus madalat D-vitamiini taset veres täheldatakse eriti talve- ja kevadkuudel. Loe, kui palju D-vitamiini vaja võtta Eestis.
D-vitamiini puuduse risk suureneb eriti siis, kui:
- veedetakse vähe aega päikese käes
- toitumine on piiratud või ühekülgne
- esinevad seedetrakti haigused, mis häirivad rasvlahustuvate vitamiinide imendumist
- elatakse kõrgel laiuskraadil
Kui organism ei saa piisavalt D-vitamiini, võib kaltsiumi imendumine väheneda ning pikema aja jooksul võib see mõjutada luukoe mineraalset tihedust.
Kuidas uuriti Eestis müüdavaid D-vitamiini toidulisandeid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tehtud uurimistöö keskendus küsimusele, kas Eestis toodetud ja pakendatud vedelad D-vitamiini toidulisandid sisaldavad tegelikult sama palju toimeainet, kui pakendil on märgitud.
Uuring viidi läbi laborianalüüsi vormis. Selleks valiti kuus Eestis valmistatud või pakendatud vedelpreparaati, mida müüakse toidulisanditena. Laboris mõõdeti nende preparaatide kolekaltsiferooli sisaldust ning tulemusi võrreldi pakendil esitatud väärtustega. 1
Tulemuste hindamisel lähtuti rahvusvahelistest kvaliteedijuhistest, sealhulgas toidulisandite vastavuse hindamise metoodikast ja mõõtemääramatuse arvestamisest.
Uurijad keskendusid vedelatele preparaatidele, sest neid kasutatakse sageli lastel ja inimestel, kellel on raskusi kapslite või tablettide neelamisega. Samuti võimaldavad tilgad või õlilahused annust paindlikumalt reguleerida.
Millised olid uuringu peamised tulemused
Laboratoorne analüüs näitas, et enamik uuritud preparaatidest vastas märgistusel toodud vitamiinisisaldusele.
Kõige täpsemalt vastasid referentsväärtusele järgmised preparaadid:
- Nordaid 400 IU
- Ecosh 4000 IU
Mõlemal juhul oli mõõdetud kolekaltsiferooli kogus väga lähedane pakendil märgitud väärtusele. 1
Ühe preparaadi – Nordaid 4000 IU – puhul oli laboratoorselt mõõdetud vitamiinisisaldus veidi suurem kui pakendil märgitud, kuid see jäi siiski lubatud hälbe piiridesse.
Ühe analüüsitud preparaadi – Norvita 4000 IU – puhul mõjutas mõõtmist nn maatriksiefekt. See tähendab, et toote koostises olevad teised ained häirisid laboratoorset analüüsi, mistõttu ei olnud võimalik D-vitamiini kogust usaldusväärselt määrata.
Mida tulemused tähendavad tarbijatele
Uuringu tulemused annavad üsna positiivse pildi Eesti turul olevatest D-vitamiini preparaatidest. Enamik analüüsitud D-vitamiini toidulisandeid sisaldas toimeainet koguses, mis vastas pakendil märgitule.
Tarbijate jaoks tähendab see, et:
- enamik toidulisandeid on märgistatud korrektselt
- vitamiinisisaldus jääb lubatud hälvete piiridesse
- kvaliteedikontroll toimib üldiselt hästi
Samal ajal näitab uuring ka seda, et mõnede preparaatide analüüsimine võib olla tehniliselt keeruline ning laboratoorsed meetodid peavad olema väga täpsed.
Kuidas valida D-vitamiini toidulisand
Kuigi enamik tooteid vastab märgistusele, tasub D-vitamiini toidulisandit valides arvestada mitme teguriga:
- tootja usaldusväärsus
- selge märgistus ja koostise info
- vitamiini vorm (enamasti kolekaltsiferool ehk D3)
- kasutusjuhend ja annustamise soovitused
D-vitamiini leidub ka toidus, näiteks rasvastes kalades, munakollases ja maksas. Põhjapoolsetes riikides ei pruugi aga ainult toidust saadav kogus olla piisav, mistõttu kasutatakse sageli toidulisandeid.
Oluline: Toidulisandite kasutamisel tuleks lähtuda tootja soovitatud annusest ja vajadusel pidada nõu tervishoiutöötajaga.
Artikkel on koostatud Vitamiiniinfo.ee toimetuse poolt ja põhineb teadusallikatel kooskõlas meie toimetuspõhimõtetega. Sisu on informatiivne ega asenda arsti nõustamist (vt meditsiiniline teave).
Viimati meditsiiniliselt üle vaadatud: 2026
KKK
Kui levinud on D-vitamiini puudus Eestis?
Talveperioodil võib suur osa Eesti elanikkonnast jääda alla optimaalse D-vitamiini taseme. Mõnes uuringus oli ligi 90% uuritud inimestest alla soovitusliku 25(OH)D taseme.
Milline D-vitamiini tase veres on normaalne?
D-vitamiini taset hinnatakse tavaliselt 25(OH)D kontsentratsiooni järgi veres. Paljudes uuringutes peetakse optimaalseks tasemeks umbes 75 nmol/l või rohkem. 1
Kas D-vitamiini toidulisandite sisaldus vastab pakendil märgitule?
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tehtud uuringu põhjal vastas enamik analüüsitud vedelaid preparaate pakendil toodud vitamiinisisaldusele.
Kas vitamiin D3 on parem kui D2?
Mõlemad on D-vitamiini vormid, kuid toidulisandites kasutatakse enamasti D3-vitamiini, mis on ka sama vorm, mida sünteesitakse inimese nahas päikesevalguse toimel.
Kas Eestis on võimalik saada piisavalt D-vitamiini ainult päikesest?
Tavaliselt mitte aastaringselt. Päike on Eestis piisav D-vitamiini allikas vaid umbes 3–4 kuud aastas. Ülejäänud perioodil võib vajalik olla D-vitamiini lisatarbimine toidust või toidulisanditest. 1
Kas D-vitamiini liigne tarbimine võib olla ohtlik?
Väga suurte koguste pikaajaline tarbimine võib põhjustada D-vitamiini toksilisust, mille korral kaltsiumi tase veres tõuseb. Seetõttu ei soovitata ületada tootja või spetsialisti soovitatud annuseid. 1
Allikad
- Milpak G., Sikk K. D-vitamiini biofunktsioonid inimorganismis ja Eestis toodetud ning pakendatud D-vitamiini toidulisandite vedelpreparaatide kvantitatiivne analüüs
- European Commission. Commission Regulation (EU) No 432/2012 establishing a list of permitted health claims made on foods
